Eksistensialism ja satanism
alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on
arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik
võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Berlioz ja
Nikolajevits satuvad segadusse ning Berlioz ärritub päris korralikult. Taas kord. Õigeid ega
valesid vastuseid pole. Jumal on olemas või ei? Seda ei tea keegi,
Eksistensialistid vastanduvad arusaamale, et inimene on eriline olend, kelle puhul ei
eelne tema eksistensile ehk olemasolule kohaselt pole antud mingit olemust ega ideid, vaid
inimene loob selle ise. Varasemale arusaamale vaatamata eksistensialistid kirjeldavad inimest,
kui jumala loodud olendit, kellele on antud elu ning väärtused. Näide on tuua Fjodor
Dostojevski teosest "Kutiöö ja karistus", kui Raskolnikovile oleks nagu antud kellegi poolt
ülesanne teha halvaga, midagi head