osalt ilus ja osalt inetu, ega üks kord ilus ja teine kord inetu, ega ühes suhtes ilus ja teises suhtes inetu, ega siin ilus ja seal inetu, muutudes vastavalt vaatajale; ka ei näi see ilu kujutlusvõimele nagu näo või käte või ükskõik mille kehalise ilu või nagu mõtte või teaduse ilu või nagu ilu, mille asupaik on milleski muus kui ta ise, olu see siis elusolend või maa või taevas või ükskõik mis muu; ta näeb seda absoluutsena, ainult iseeneses eksisteerivana, ainulaadsena, igavesena.1 Sellel ideel ,,Ilu" peetakse olevat palju ühiseid jooni sellega, mida paljud nimetavad ,,Jumalaks". Kuid vaatamata nende tranststendentsusele, tuli neid ideid leida inimese mõistusest.2 Teljeajastu uutes ideoloogiates valitses üldine nõusolek sellest, et inimelus sisaldub ülimalt oluline transtsendentne element. Kuigi seda transtsendentsust tõlgendasid
justkui vääritimõistetud heana ning mõjuka progressi taganttõukajana. ,,Me mõtleme, et pimeduse maailm on igavesti ja lõplikult ära kaotatud ja keegi ei mõista, mida see mürk teeb inimhingele." (ibid) Kurjuse kadumine inimhinge sügavustesse annab inimesele deemonliku iseloomuga vaimujõu ning sellele vastavad teod, arutleb Jung, vaadeldes 20. sajandi sündmusi. 3.5.4. Kristoloogia Kristuse elu mõistetakse Kiriku poolt ühest küljest ajaloolisena, teisalt igavesti eksisteerivana ja müstilisena. Jung leiab, et psühholoogilises mõttes elas Kristus konkreetset, isikulist ja unikaalset elu, millel samal ajal põhijoontes oli arhetüüpne iseloom. Sest erinevaid motiive, sümboleid ja sündmusi, mis sarnanevad Kristusega, võib leida üle kogu maailma. Seda tuleb mõista nii, et lugu Kristusest ei ole paljudest komponentidest meelevaldselt kokku segatud ,,kompott", vaid Kristuse elu tõepära kinnitab see, et ka mujal on sarnastest asjadest juttu.
annaabi.ee 
