Mõtte mõttest
4) Manihheism. Dualistlik õpetus, hea ja halva võitlusest. Rajatud Mani poolt Pärsias,
selles on laene Mithraismilt. Jumal on hea, kuid mitte kõikvõimas. Kurjus pärineb
saatanast. Kristus ja Mani on prohvetid.
Ortodokssed kristlased kaldsid müstitsismi. Aleksandria piiskop Athanasius rõhutas, et tõe
allikaks on autoriteet.
Müstika ei sobi kõikide jaoks sest müstiline elamus on mittekommunikeeritav. Vajalikuks
on ka süstemaatiline filosoofia. Kristlik filosoofia on paljuski eksegeetiline.
KESKAJA FILOSOOFIA JAOTUS:
1. Partristika ehk kirikuisade periood 3-4 saj. (lad pater isa). Tertullianus(160-230),
Origenes (185-254) Ambrosius(339-397), Augustinus (354-430).
Patristika perioodil valitses ühiskonna ja kultuuri üle usuõpetus, teoloogia oli antiikaega ja
keskaega ühendav sild.
Kirikuisad sünteesivad kristlust ja filosoofiat, tekib kristlik filosoofia, nt Augustinuse puhul
läbi platonismi. Müstiline tee paradoksaalne, radikaalne, Jumal ei ole mõistusega
tunnetatav.