juurutamisel maailmas mõttetu, sest moslemi ettekujutus inimõigustest hoopis teine kui kristlasel); b) pessimism ühiskonna arengu mõistuspärasuse ja loogilisuse suhtes: inimesed pole suutelised teadmisi praktikasse rakendama, sellepärast ei tasu uskuda, et ühiskond tulevikus paremaks muutuks 2) inimesi tuleb vaadelda kui tarbijaid, mitte kui tootjaid või tootmisvahendite omanikke; tohutu valik muudab kultuuri fragmentaarseks ja kultuuritarbimise eklektiliseks; tarbimine nii totaalne, et kaob vahe töö- ja puhkesfääri vahel, kõik ühtlustub, muutudes samas kaootiliseks ja defineerimatuks; ähmasub piir reaalse ja mittereaalse vahel 1.3 DEMOKRAATIA LEVIK 1950.1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast
heal juhul esoteerika piirimail, neil puudub teaduslik teoreetiline taust ja tõestatud efektiivsusuuringud. Neuro-lingvistiline programmeerimine - tegeleb keele ja käitumise seostega. Energeetiline psühhoteraapia Transaktsionaalne hüpnoanalüüs Enamik litsentseeritud psühhoterapeute on läbinud mõne teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia koolituse, ent kasutavad ka meetodeid muudest koolkondadest. Sellist teraapiat nimetatakse eklektiliseks teraapiaks. 8.INIMESE MINA JA LÄHISUHTED 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang William Jamesi minateooria Filosoof ja psühholoog William James eristas minateadvuses kahte aspekti: subjektiivne ja objektiivne mina. Objektiivne mina on kõigi selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat (objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult)
kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. Nõustuda tuleb seisukohaga, et Liiva kalmistu kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Paraku pole see rangeilmeline, kuid väga harmooniline arhitektuuriteos erinevaltMetsakalmistu kabelist riiklik arhitektuurimälestis. Metsakalmistu kabel (193637) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele. Südalinnas on paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone (Raua 2, 193639), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse Viru hotelli kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda
EKLEKTITSISM Eklektitsism (eklego välja valima) on püüd erinevaid filosoofilisi õpetusi ühendada. Tavaliselt võetakse üks õpetus aluseks ning sellega püütakse liita teiste õpetuste jooni. Boethos Siidonist (s 119. eKr) Tugineb stoitsismile ja toob sisse Aristotelese vaateid jumala kohta. Poseidonios Apameiast (135-51 eKr). Juhtis kooli Rhodosel, kus teda kuulas ka Cicero. Lisab stoitsismile Platoni hingeõpetuse. Antiochos Askalonist (s. 68. eKr) muutis Akadeemia eklektiliseks. Tõe võimalikkuse tuletab ta praktilise ja teoreetilise filosoofia argumentidest. Praktiliselt on skeptitsistlik elukorraldus võimatu. Teor. ilmneb, et tõe olemasolu on vajalik isegi tõenäosuse jaoks. Marcus Tullius Cicero (106.-43. eKr) on väljapaistvaim Rooma filosoof. Soitsismil põhinev eklektik. Ta pooldab kõigi kolme (monarhia, aristokraatia, demokraatia) riigivormi ühendust. Ühed filosoofilised õpetused ta lükkab ümber teistega. NEOPLATONISM