ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
Mõlemad raamatud muutusid äärmiselt
populaarseks ning ravimtaimespetsialistid tsiteerivad neid veel tänapäevalgi. 1800ndatel
aastatel hakkas lääne meditsiin kasutama kemoteraapiatkasutades haiguste ravimiseks
keemilisi preparaate, nagu elavhõbe, arseen ja väävel. Ravimtaimedega ravimist jätkasid
inimesed, kes ei saanud enesele lubada tavameditsiini ravi või kes eelistasid taimeravi
moodsale meditsiinilisele praktikale. Ühendriikides eelistas rühm arste, keda nimetati
eklektikuteks ja kes olid kuulsad kuni 1930ndate aastateni, ikka veel taimseid ravimeid, kuid
nad olid väljasurev tõug. Ainult homöopaatiaarstid, kes järgisid kaheksateistkümnenda sajandi
arsti Samuel Hahnemanni õpetust, ja käputäis teisi ,,holistlikke" praktikuid jätkavad toetumist
eelkõige taimedest või loomadest valmistatud ravimitele. Tänapäeval on ravimine
ravimtaimedega ikka veel kõige esmasemaks tervise allikaks kuni 80 protsendile inimkonnast.