Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end välismaal, seal leidis oma isikupärase stiili. Oli väga vaesest perest. Tuntuim `stabat mater' viimane teos. Leevi Madetoja -kõige värvikam soome helilooja. Ooper `põhjalased' Einojuhani Rautavaara. Jean Sibelius -teeb Soomele nime terves maailmas. Sai tasuta stipendiumi õiguse igasse muusikakonservatooriumi terves maailmas tänu oma oskustele. Peale helsinigit täiendab end ka berliinis ja viinis. Peale seda hakkab helsingi lütseumis õppejõuks. 1892 sümfoonia kantaat `kullervo'. Sümfooniline poem `saaga'. Tutvub Järnefeldti perekonnaga. Peres oli üks tütar ja kolm poega. Eero Järnefeldt kunstnik Arvid kirjanik. Arnas dirigent ja helilooja
Tõnu Kaljuste on pühendanud olulise osa oma tegevusest eesti heliloojate loomingule (Heino Eller, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür), kelle muusikat on ta plaadistanud firmale ECM. Kaljuste on plaadistanud kõik Mozarti vesprid ja litaaniad ning Vivaldi kirikumuusika (Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2004. Joep Franssens: Harmony of the Spheres. Madalmaade Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Composer's Voice (2004). Arvo Pärt: Beatus. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1997.
Muusikalisel maailmakaardil on Soome tuntud just klassikalise muusika poolest. Põhjala tuntuimaks heliloojaks võib julgelt pidada Jean Sibeliust (1865-1957), kelle sümfoonia "Finlandia" mängis olulist rolli Soome iseseisvumisel. Nii Sibelius kui ka "Finlandia" on tänapäevalgi soomlaste uhkuseks ja sümboliks, kuid kõrgetasemelist klassikalist muusikat jagus ka järgnevateks aastakümneteks. 60-ndatel saavutas üldine modernism Soome muusikas oma kõrgpunkti. Tuntuks said Einojuhani Rautavaara ja Erik Bergman, kes kaasasid muusikasse seeriatehnika. Välja oli kujunemas elektrioakustiline muusika. Sibeliust mälestati muusikafestivaliga "Sibeliuse nädal", kuid kahjuks ei jäänud see püsima. Tänapäeval tuntud Savonlinna ooperifestival ja Turu muusikafestival on loodud just sellel ajal. 70-ndatel sai muusika põhiliiniks atonaalsus. Esile kerkisid uued heliloojad Kalevi Aho ja Pehr Hendrik Nordgren
Esialgu tundub nagu popmuusika, süvenedes leiab sügavamaid tahke. Oluline osa loomingust on filmimuusika. Kokku on kirjutanud muusikat rohkem kui 30 filmile. Kuulsaim filmimuusika "The Piano" ! Ta on kirjutanud ka instrumentaal-kontserte. Veel on ilmunud 13 teatrile loodud teost. "Mees, kes ajas oma naise segi kübaraga". On kirjutanud ka albumitäie muusikat jalgpallist. Soome Soome muusika sarnane Eestiga, kuid märksa avatun. Kaks sooem märksõna on ooperizanr ja sümfonism. Einojuhani Rautavaara Rahvusvaheliselt üks enim mängitud soome heliloojaid. On loomult romantik, isegi müstik. See avaldub teoste pealkirjades. Väga keeruline, vastuoluline ja stiilikirev helilooja. Varasemad tööd järgivad üsna äärmuslikku avangarsdismi. Siis aga hüper- romantiline suund. Lõpuks müstika. 80ndatest post-modernist, segab traditsioonilisi ja uudseid võtteid kokku. Üks lummavamaid ja kuulsamaid töid on "Cantus arcticus" ! kontsert lindudele ja orkestrile.
annaabi.ee 
