F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab Kõrge kolesterooli
aju 0,5 2. ω –3 – rasvhapped: α-linoleenhape1 (C18:3) linaõli 36 – 46 kanepiõli ~28 rapsiõli 7 – 12 2 eikosapentaeenhape e EPA(C20:5) kalaõli (heeringas, makrell, lõhe), merevetikad dokosaheksaeenhape2 e DHA(C22:6) kalaõli, merevetikad 1 ei sünteesita organismis, 2 sünteesitakse, kui on piisavalt linoolhapet -3-rasvhapped on linoleenhape, EPA (eikosapentaeenhape, 5 kaksiksidet) ja DHA (dokosaheksaeenhape, 6 kaksiksidet). Linoleenhape on asendamatu rasvhape, mida peab saama toiduga
Leidub peamiselt taimsetes C20:3 Eikosatrieenhape 3 õlides 0,68% 3-arahhidoonhape ehk Leidub loomsetes rasvades, C20:4 eikosatetraeenhape 3 eriti palju näiteks karpides 0,96% Leidub palju rasvases kalas C20:5 Eikosapentaeenhape 3 ja ka vetikates 6,09% C22:3 Dokosatrieenhape 3 0,36% Väikestes kogustes leidub C24:0 Lignotserhape Küllastatud enamikus rasvades 0,49% Leidub suurtes kogustes
Mono-, di- triatsüülglütseroolid, fosfolipiidid, glükolipiidid, dioollipiidid, vahad ja steroolestrid Sõltuvalt neutraalne-polaarne klassifitseeritakse: 1) Neutraalsed lipiidid Rasvhapped, mono-, di- ja triatsüülglütseroolid, steroolid, steroolestrid, karotenoidid vahad, tokoferoolid 2) Polaarsed lipiidid Glütserofosfolipiid, glütseroglükolipiid, sfingofosfolipiid, sfingoglükolipiid Oomega-3 rasvhapped : -linoleenhape, eikosapentaeenhape, dokosaheksaeenhape Oomega-6 rasvapped: linoolhape, arahhidoonhape HÜDROGEENIMINE Transrasvhapped: hüdrogeenitud rasvhape ja ka mäletsejate rasvas; kunstlikult küllastatud, lisades vesinikuaatomeid osale küllastumata rasvhapetest=hüdrogeenimine. Hüdrogeenimine muudab õli tahkeks rasvaks. Mõjutavad lipoproteiinide ainevahetust. LDL ja HDL. Hüdrogeenimine: ,,rasva tahkestamine". Küllastumata triatsüülglütseroolide hüdrogeenimine Ni-katalüsaatori juuresolekul
Rasvkoe sisaldus naiste organismis on veidi (5 10%) kõrgem kui meestel. Lipiidid 2 Rasvhapped võivad olla: Küllastunud ilma kaksiksidemeta (palmitiinhape, palmithape) Monoküllastumata ühe kaksiksidemega (oleiinhape ehk olehape) Poluküllastumata mitme kaksiksidemega (linoolhape, linoleenhape) Lipiidid 3 Küllastamata rasvhapped jagunevad vastavalt esimese kaksiksideme asukohale: 3 (linoleenhape, eikosapentaeenhape) 6 (linoolhape, millest sõltub arahhidoonhappe moodustumine) 9 (olehape) Lipiidid 4 Rasvhapete põhiliseks allikaks on toidurasvad ja glükoos. Rasvhappeid kulutatakse organismis kolmel viisil: Rasvhapped oksüdeeritakse ja vabanev energia kasutatakse ära ATP sünteesiks. Lülitatakse varurasvade koostisesse. Lülitatakse struktuurielementidena kudede koostisesse. Lipiidid 5 Kaks energeetilist substraati glükogeen ja
Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud. Teisi polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism ise moodustada neist kahest asendamatust rasvhappest, EPA-t ja DHA-d (eikosapentaeenhape ja dokosaheksaeenhape) toodetakse kehas omega-3 rasvhapetest. Valmiskujul saame neid aga merekalast näiteks lõhest, makrellist, heeringast, hiidlestast jt. Tänapäeva toit on liigselt küllastatud rasva (loomne rasv) ja omega-6 rasvhapete (päevalilleõli, maisi- ja sojaõli ning teravilja ja loomsete jahudega toidetud loomade liha) rikas, mis soodustab paljusid haigusi. Asendamatud rasvhapped muudetakse keharakkudes paljudeks koehormoonideks, nende kasulikkus
Oleiinhape 49,1 55,6 Linoolhape 8,9 14,7 α-linoleenhape (ω-3) 0,6 4,7 Eikoseenhape 0,3 0,2 Arahhidoonhape 1,3 0,9 Eikosapentaeenhape (ω-3) 0,1 0,1 Dokosapentaeenhape (ω-3) 0,2 0,4 Dokosaheksaeenhape (ω-3) 0,7 1,7 Kokku ω-3 rasvhappeid 1,6 6,9 60 grammise muna rebu sisaldab ω-3 rasvhappeid mg 88 397 Munade hautamine
(Salahi 2009). 4.3. AREDS 2 Aastal 2006 algas AREDS järeluuring AREDS 2. Selle eesmärgiks oli teha kindlaks, kas teatud toitainete muudetud kombinatsioon aitaks vähendada AMD-ga seotud nägemiskadu veelgi enam. Teadlased loodavad esitleda oma järeldusi 2013. aastal. Uuring keskendub eelkõige antioksündatsetele kartenoididele nagu luteiin ja zeaksantiin, samuti Omega-3 rasvhapetele nagu dokosaheksaeenhape (DHA) ja eikosapentaeenhape (EPA). National Eye Institute soovis lisada luteiini ja zeaksantiini juba esimesse AREDS uuringusse, kuid sellel ajal ei olnud neid aineid piisavalt uuritud. AREDS ja AREDS2 vahepeal viidi need uuringud lõpuni. (Salahi 2009) AREDS 2 uurib kollakat pigementi meie silmas – luteiini, see on järg AREDS esimesele uuringule antioksüdantide mõjust silmale. Erinevalt teistest toitainetest, mida on silmast
Sellest ka nende nimetus - asendamatud rasvhapped. Normaalseks elutalitluseks vajab inimene nii küllastatud kui ka küllastamata rasvhappeid. Mõlemad on inimorganismis hädavajalikud keha koostises leiduvate lipiidide ehituskomponentidena. Neid esineb samuti veres vabas vormis. Niisiis pole küllastatud rasvhapete sisaldumine toidus miinuseks, nagu mitmeski kirjutises püütakse toonitada. Oomega-3 rasvhapped alfa-linoleenhape (18:3 w -3) - taimeõlid (soja- ja rapsiõli); eikosapentaeenhape (20:5 w -3) - merekalad jt. meresaadused; dokosaheksaeenhape ( 22:6 w -3) - merekalad jt. meresaadused; Oomega-6 rasvhapped linoolhape ( 18:2 w -6) - taimeõlid; arahhidoonhape (20:4w -6) - loomne toit; Inimestele pakub sageli huvi erinevate rasvhapete sisaldus toiduõlides. Vastavad andmed esitame tabelis. Erinevate rasvhapete (RH) keskmistatud sisaldus toiduõlides* Toiduõli Polüküllastamata RH-te Monoküllastamata RH-te Küllastatud RH-te
annaabi.ee 
