Kui filmi esimeses pooles, kui algab revolutsioon, on üksikinimene veel keegi, kel on nimi ja nägu, siis filmi keskel ning lõpul on inimene ühiskondlikus plaanis vaid number nimekirjas. Inimene suures ajaloolises plaanis ei ole keegi, ta on miski, mida valitsevad jõud saavad oma äranägemise järgi kujundada ning oma kasuks tööle panna. Bolsevike võimuletulekuga lootsid inimesed võrdseid tingimusi kõigile, ning nad saidki need, kuid mis hinnaga? Nad muutusid vaid eikellekski ning suur osa neist leidis oma tee mõnes töölaagris, nagu ka Larissa. Filmi lõpus, kui Yevgraf räägib oma meenutusi Tonyale ütleb ta lause ,,A nameless number on the list that was afterwards mislaid. That was quite common these days."(1) See on miski, mis võtab kokku suhtumise inimellu tolle ajastu lõpul. Antud filmist olin ma eelnevalt kuulnud ja seda ka osaliselt, kuna tegu on suurteosega mis on jäänud ajas inimestega kaasas käima, nüüd avanes võimalus see tervikuna ära näha
nimesümboolika Makar (vene vanasônades hädavares) Devuskin (näitab naiselikkust) - 40-aastane ametnik; Varenka Dobrosjolova (head sisendama) D. ei huvita materiaalne viletsus (MD ei ole väga vaene), vaid VAIMUVAESUS. MD jaoks on tähtis mitte lihtsalt eksisteerimine, vaid eksisteerimine tôelise inimesena. (Venemaa ametnike hierarhia, tabelimaailm, 14 astet) MD ei kujuta elu ette ilma tabelimaailmata, tahab olla ametnik (kuigi tervis on halb jne). Ta kardab, et muutub eikellekski, nartsuks, kui langeb tabelimaailmast välja. Püüab igal hetkel tôestada, et on täisväärtuslik inimenew. Täidab iga päev rituaali - joob suhkruga teed, kuigi see käib üle jôu, aga nii teevad kôik ametnikud. 1846 - jutustus "Teisik" - peategelane on ametnik, kes on kaotamas oma kohta tabelimaailmas; kohutav soov end alal hoida viib hullumiseni. 1847 - ühines Petrasevski ringiga, kus tegeleti edumeelsete ideedega, loeti "keelatud" raamatuid jne
annaabi.ee 
