Referaat Enn Vetemaa
Elavuselt seisab eideteetiline kujutlus tavalise kujutluse ja taju
vahel. Eidetism esineb peamiselt lastel, harva täiskasvanuil.
Kirjandusse ülekantuna on selle oskussõna tähendus pisut nihkunud. Eideteetikavõimega
kirjanik oskab luua kirjeldust, mille kaudu lugeja tajuks kirjeldatavat või portreteeritavat
objekti vahetult, otsekui teksti abita. Proosateos võib olla hea ka ilma eideteetikata, ent
eideteetiline tekst võlub paljusid lugejaid. Remsu meelest suudavad eideteetilist teksti
produtseerida vaid Vetemaa ja Mati Unt.
Vetemaa ema oli kirjanduslike kalduvustega daam, kelle harrastusele tõmbas kriipsu peale
nõukogude kord. Ta võitis varjunimede all ajakirjade jutuvõistlusi. Ema kirjutas oma lõbuks
romaane, näidendeid ja lastejutte ja pani Ennugi kooliajal kirjutama. Muusikas tõmbas
praktikast enam teooria, raskeid muusikateoreetilisi teoseid luges Vetemaa tundide ajal salaja
koolipingis, raamat põlvedel
annaabi.ee 
