Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti.
ainult kolme mähise sektsiooni. Tavalises alalisvoolumasinas põhjustaks nii väike sektsioonide arv lubamatult suure pinge kommutaatori lestade vahel. Elektroonilises kommutaatoris hoitakse aga liigpinge teke vastava skeemiga ära. Sisseehitatud asendianduri tõttu on masinat lihtne kasutada teekonnajuhtimisega ajamites ja järgivajamites 3)Samm-mootor Samm-mootor on elektrimasin, mis muudab alalispinge impulsid mootori võlli mehaaniliseks energiaks. Samm-mootoritel on sõltuvalt ehitusviisist (bipolaarsed või unipolaarsed mootorid) 4, 6 või 8 ühendusklemmi, ehitusviisilt on nad on sünkroonmootorid, mille rootor pöörleb vastavalt staatorimähisesse antud taktimpulssidele ja mille pöördenurk on määratud läbitud sammude arvuga. 4)servomootor Servomootor on tagasisidestatud täpne mootor, mis on laialdaselt kasutuses automaatikas ja robootikas. Servomootor saab liikumissignaalid läbi servovõimendi kontrollerist. Liikumist
Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti.
nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud. Iseenesest mõista pidid linnused olema ka strateegilisteks punktideks sõdades naaberriikidega. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11
teatavasti duralumiinium). Geodeetilise ehitusviisi pakkus välja Schütte sõber ja kolleeg insener Carl Huber. Tema arvates pidid ribid sellise asetuse puhul mitmest suunast lähtuvat survet paremini taluma ja sõrestiku massi veelgi -4- vähendama. 17. oktoobril 1911, seega veidi rohkem kui kahe aasta pärast, tegi SL I esimese lennu. Kohe ilmnes aga rida puudusi, mis olid seotud kere konstruktsiooniga, nii et geodeetilisest ehitusviisist otsustati edaspidi loobuda. Huvitaval kombel võttis Briti lennukiehitaja ja aerodünaamika ekspert Barnes Wallis sama meetodi kümmekond aastat hiljem uuesti kasutusele pommitajate Vickers Wellington ja Warwick puhul, mis olid relvastuses Teise maailmasõja lõpuni. SL I ehitati kiires korras ümber ning 1. septembril 1912 osales ta Schütte enda juhtimisel Berliinis toimunud sõjaväeparaadil. Pärast paraadi korraldati mitu proovilendu
ükskõik milline käik sisse lülitada, 6) käik välja võtta, 7) käik kohe jälle sisse lülitada, seal juures tähelepanu pöörata müradele, 8) käik jälle välja võtta, sidur lahti lasta. 3. ja 7. Punkti juures ei tohi olla mingeid mürasid, muidu ei ole katse sooritatud. Ooteaeg 2. punkti juures peab pärast siduri kasutamist siduriketta ja liikuva lülitusmassi seisma panema. Olenevalt siduri ja käigukasti ehitusviisist ja suurusest on see aeg erinev. Sõidu alustamine. Sooritamine: 1)Seisvas autos 1. käik sisse lülitada, 2) mootori pöörete arv suurendada kahekordse tühikäigu pöörete arvuni, 3) samaaegselt hoogsalt sidurit vajutada. Tähelepanu: sõiduk peab see juures pehmelt ja ühtlaselt kiirendama, muidu ei ole katse sooritatud. Eeldused: 1. Ainult sõidukitel ilma automaatse loksu reguleerimiseta: Ettenähtud siduri loks peab olema reguleeritud 2- 3 mm täpsusega (või 20- 30 mm pedaali loks). 2
2. LINNUSE EHITISED Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kuressaare linnus võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida (Vaga,1957). Kuressaare linnus on Euroopa orduarhitektuurist lähtuv rangelt nelinurkse põhiplaaniga kolmekorruseline konvendihoone tüüpi ehitis, mille põhjanurgal asub võimas 7-korruseline Kaitsetorn (Sturvolt) ning idanurgal saledam ja kõrgem Vahitorn (Pikk Hermann)
ükskõik milline käik sisse lülitada, 6) käik välja võtta, 7) käik kohe jälle sisse lülitada, seal juures tähelepanu pöörata müradele, 8) käik jälle välja võtta, sidur lahti lasta. 3. ja 7. Punkti juures ei tohi olla mingeid mürasid, muidu ei ole katse sooritatud. Ooteaeg 2. punkti juures peab pärast siduri kasutamist siduriketta ja liikuva lülitusmassi seisma panema. Olenevalt siduri ja käigukasti ehitusviisist ja suurusest on see aeg erinev. Sõidu alustamine. Sooritamine: 1)Seisvas autos 1. käik sisse lülitada, 2) mootori pöörete arv suurendada kahekordse tühikäigu pöörete arvuni, 3) samaaegselt hoogsalt sidurit vajutada. Tähelepanu: sõiduk peab see juures pehmelt ja ühtlaselt kiirendama, muidu ei ole katse sooritatud. Eeldused: 1. Ainult sõidukitel ilma automaatse loksu reguleerimiseta: Ettenähtud siduri loks peab olema reguleeritud 2- 3 mm täpsusega (või 20- 30 mm pedaali loks). 2
annaabi.ee 
