Eesti saunakuktuur
Saunad olid erineva suurusega- suuremates taludes avaramad, väikemajapidamistel
väiksemad. 19.sajandi teisel poolel pärast talude päriseksostmist hakati saunu ehitama
ka ühiste katuste alla elutubadega-saunakambreid. Fakt on see, et Lõuna- ja Lääne-
Eestis oli rohkem saunu eraldi hoonena kui Põhja-Eestis. Ja traditsioonid on
võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka
mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal
väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna
ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks
magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi.
Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see
üpris hiline roll. Tähtsaim saunas on higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline
mõju