Rooma kolosseum Kolosseumi põhiplaan on ovaalne (188*156 meetrit) ja kõrgus 48 meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Kolosseumi esialgsest ehitusstiilist. See on ehitatud 1.sajand E.K.R. Kolosseumi sisse mahtus istuma kuni 50000 pealtvaatajat. Nad vaatasid gladiaatorite võitluseid. Gladiaatorid võitlesid huntidega, lõvidega ja teiste gladiaatoritega.
86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid 50 000 pealtvaatajal kiirelt sisse ja välja pääseda. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti (liiva ja lubja segu), vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Siin võib näha milline võis olla Colosseum algselt ja milline on ta praegu.
raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Zeusi tempel, Olümpia Dooria stiilis tempel 14. joonia stiil- üks kolmest vanakreeka arhitektuuri stiilist, iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist. Schauspielhaus, Berliin Joonia stiilis samba kapiteel 15. korintose stiil- kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist, sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Zeusi tempel, Ateena Korintose stiilis samba kapiteel 16. krüselephantiintehnika- elevandiluust ja ülekullatud tehnika Zeusi kuju Olümpias 17. akropol- kreeklaste püha paik 18. akvendukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit
Nimetus keraamika on tulnud Vana-Kreekast. Keraamika liigid: Primitiivkeraamika, Pottsepakeraamika, Madalkuumus kunstkeraamika, Klinkertooted, Kivinõu, Shamott- tooted, Ajalooline fajanss, Peenfajanss, Portselan, Kuumuskindel keedunõu. N: Vaasid, nõud Kuppel - ümar, poolkaaretaoline katus. Kuppel ei nõua tugipiilareid ega kandepalke. N: Santa Maria del Fiore katedraal, Pant(h)eon Korintose stiil - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Teised kaks olid joonia ja dooria stiil. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. N: Maison Carrée Nîmes'is, Zeusi tempel Ateenas, Helsingi toomkirik Mausoleum - on monumentaalne haudehitis.Mausoleumi nimetus on tulnud Kaaria satraabile Mausolosele Halikarnassoses 4
kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas Joonia stiil- Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses, Korintose stiil- Korintose stiil oli kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist. Korintose stiil pärineb 5.4. sajandist eKr ja oli väga levinud hellenismiajal. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Krüselephantiintehnika- Akropol- Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit.Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee
saavutus uut tüüpi kindlusehitiste väljakujunemine ja edasiarendamine. Euroopa katmine linnustega leidis aset 10. ja 13. sajandi vahel. Need uut tüüpi linnused olid väikesed ja kõrged ning neid pidi saama kaitsta väheste meestega sinna ei pidanud saama varjule tulla terve ümbritseva maa rahvas. Üldiselt ehitati linnuseid mäenukkidele või mägede peale, kui kõrgendikku ei olnud võtta, kuhjati see ise kokku, kindluse tipuks alati torn. Kui rääkida linnuste ehitusstiilist, siis kivilinnused olid olemas juba 10. sajandil kuid kuni 12. sajandini jäid need suhteliselt harvaks nähtuseks. Nimelt olid keskajal nii puit kui kivi baasmaterjalid kuid võrreldes puiduga oli kivi pikka aega tõsine luksus. Kivist maja või linnus oli tõeline rikkuse märk. Kuid kindluste arengu vastukaaluks toimus ka jõuline areng piiramistehnikas, kuna kivilinnust enam tormijooksuga ära ei võtnud, tänu kindluse kontsentriliste müüride vööndile, keerulise
oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed, mida sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti. Kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Petra kaljulinn Jordaanias Tänapäeva Jordaanias asuva Petra kaljulinna rajasid muistsed nabatealased 6. sajandil e.Kr ning see muutus oma arenenud kultuuri ja vapustava arhitektuuriga oluliseks karavaniteede sõlmpunktiks. 106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased. Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas. 1985. aastast kuulub Petra ajalooline linn oma amfiteatri,
Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. TEMPLID: 1) Dioskuuride tempel Ainsaks säilinud osaks on 12 meetri kõrgused korintose sambad Basilica Julia kõrval, mida rahvasuus tuntakse Kolme Õena
ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster.Suurte kaarnissidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega. Tartu Jaani kirik Tartu Jaani kirik on keskaegne telliskirik Tartus, tuntud oma terrakotafiguuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt 13. sajandi esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad 14. sajandist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 19442005. Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi
Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. NÄIDE: Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiil - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist.Hellenisimi aeg. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. NÄIDE: Zeusi tempel Ateenas, Rooma Pantheon. Krüselephantiinitehnika elevandiluust ja ülekullatud NÄIDE: Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju Akropol selle jalamil oli polis
kinnitati päikesepurjed. Neid kasutati varjudena ereda päikse korral. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Colosseumi ehitusmaterjaliks olid lubjakivist tellised. Nende paika ladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Ehitise säilimise huvides parandati seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kui mis siiski selgelt ei tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on sööbinud ajalukku kui Rooma Keisririigi vägevuse ja julmuse sümbol. Keiser Augustus näiteks lasi korraldada vaatemängu, kus tapeti 10 000 gladiaatorit ja ligi 4000 metslooma lõvisid, tiigreid, sebrasid, isegi kaelkirjakuid. Paljud gladiaatoreist olid surmamõistetud kurjategijad, kes Colosseumi areenil kiskjate söödaks said või kaasgladiaatorite mõõga läbi oma otsa leidsid. Julmad etendused keelati ära
keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. Talastiku friis koosneb üleni reljeefist. Näiteks: Jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses. Joonia stiili põhiliseks tunnuseks on sambakapiteel. Joonia stiilis sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures. Näiteks: Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). KORINTOSE STIIL - kõige hilisem kolmest vanakreeka ehitusstiilist.Hellenisimi aeg. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Maison Carrée Nîmes'is Prantsusmaal 1916 eKr, Rooma Pantheon. Koristose stiili sambaid võib leida ka kunstiteostelt Paolo Veronese
piiskoppide, ülempiiskoppide, kardinalide ja paavstide hierarhiaga (võimuastmikuga). Aja karmusele ja toorusele vastas samasugune usuvorm. Mõõk ja rist olid selle aja kristlusegi võimusümbolid. Neis kirikuis, mida nüüd jõukuse tõusuga kõikjal hakati ehitama, kohtamegi uut kunstistiili, mida nimetatakse romaani stiiliks. See nimetus viitab stiili tekkimisele ja valitsemisele Rooma endistes provintsides ja ta olenevusele Rooma kristlikust ehitusstiilist (basiilika stiilist), samuti nagu praeguste romaani keelte nimetus vihjab nende keelte võrsumisele lihtrahva ladina keelest. Romaani keelkonna harunemisega paljudeks sugulaskeelteks sarnaneb ka romaani ehitusstiili mitmepalgelisus. Ringkonniti arenenud, lahendas ta oma ehitusülesandeid üksikvormides suuresti erinevalt. Mitte ainult Saksamaa romaani kirikud ei erine näit. Prantsusmaa omadest, vaid ka kummaski maas kujunesid omaette ehitusringkonnad. Prantsusmaal üksi
kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus Lühikesest jalast mööda ning laskus Pika jala kohal ümber Toompea järsu jalami Nunna väravasse, tänapäeva Nunne tänava alguses. Müüriga haarati linna piiresse Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnaklooster. Suurte kaarnissidega müür, mida hakati kutsuma Kanne müüriks, oli 6,5 meetrit kõrge ja 2,3 meetrit paks. Seda täiendas müüri siseküljel asuv kaitsekäik, mis toetus võlvitud kaartele. Erinevalt varasemast ehitusstiilist varustati müürid ripptornidega. [viide?] 15. sajandi ümberehitused 15. sajandi esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast Püha Miikaeli kloostrit piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist 1422. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 1116 meetri kõrguseks,
annaabi.ee 
