hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. 4.2 Kvaliteedi ja mõõtmete valik Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Puidu kvaliteedi klassid ja kasutuskoht
INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi. Puusepatooted, nõudlikud Kasutuskohad
Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga. Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu
Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga. Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu
Eri puuliikidel on kiudude küllastuspunkt 23…35% sagedamini 30%. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem MAKSIMAALNE VEESISALDUS Puidus leiduv maksimaalne veesisaldus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu veesisaldus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). Niiskuse järgi jaotatakse puit • Toores puit >35% kaalust • Poolkuiv puit 20…25% • Õhukuiv puit 15…20% • Toakuiv puit 8…13% VEESISALDUSE MÕJU PUIDU TUGEVUSELE
keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu niiskus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. 3 Puidu tugevuse seisukohalt niiskuse suurenedes kuni 30% väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Samuti väheneb puidu elastsusmoodul, seega jäikusomadused. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). Tähtsamate puuliikide toore biomassi niiskus on toodud tabelis 1. Tabel 1 Toore puidu niiskus, Wt, % Puuliik Tüvi Kogu puu Kogu puu Noored puud Tüvi koos ilma lehtedeta lehtedega Mänd 50..
Puidus leiduv maksimaalne niiskus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu niiskus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Puidu tugevuse seisukohalt niiskuse suurenedes kuni 30% väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Samuti väheneb puidu elastsusmoodul, seega jäikusomadused. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või (mööblikuiv 6-10% ja tislerikuiv 9-15%). 1.2. Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Puidu niiskusprotsendid vastavalt kasutusalale:
Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav 5 ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide väljaarvutamisel tuleb kasutada pädeva ehituskonstruktori abi.
· Profiilhööveldatud materjal: sise- ja välisvoodrilauad, liistud. · Puitplaadid: vineer, puitlaastplaat (tavaline või OSB), puitkiudplaat (pehme, MDF või kõva). Kõiki neid on saadaval erineva niiskuskindlusega, pealistatuna muude materjalidega jne. · Talad ja sõrestikud: liimpuittalad, spoonliimpuit (sm k kertopuu), I-talad, ogaplaatfermid, ehitusplatsil valmistatavad sõrestikud. · Uksed-aknad jm puittooted. Ehituses kasutatav saematerjal Arutlused teemal, kas ehituspuiduks kasutatavad puud peaksid olema langetatud noore või vana kuu ajal, varakevadel või hilissügisel, on paraku kogu maailmas vaibunud, sest ehitusmaterjalide tööstuslik tootmine ei võimalda taoliste soovituste järgimist. Samas on tööstuslik tootmine avanud ka võimalusi, mis endistel aegadel ei tulnud kõne allagi. Kui täita kaht põhinõuet, et kasutatav puit peab olema läbinud kuivati ning rasketes niiskustin- gimustes,
Eelistab niiskemaid muldi ja suurt õhuniiskust, tahab poolvarju. Ei talu avapäikest. Võrsed laiad, okkad soomusjad, lamedad, läikivad rohelised. Käbid võrsetel püstised, pruunid, kerajad, 1,5 cm pikad. Kasutatakse haljastuses alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kasutatakse ehituspuiduks, mööblivalmistamiseks, paadiehituses. Haljastuses, ka hekina. 17. Harilik elupuu ja hiigelelupuu Harilik elupuu: Thuja occidentalis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-20m. Eelistab niiskemat mulda. Talub varju, äärmustemperatuure, kärpimist ning gaase ja tahma. Okkad soomusekujulised, rohelised, keskel õlinääre. Emas- ja isasõisikud piklikud, rohekaskollased. Käbid ovaalsed, 1cm, soomustega. Puit helepruunikas, kerge, pehme, rabe, hästi töödeldav
..4 mm, männil 2..3 mm ja laius 0,02 mm). Okaspuude puidurakud on ühtlasema asetusega kui lehtpuude omad, sest puidu põhiosa moodustavadki peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid, mis täidavad mitmeid ülessandeid- lehtpuul aga palju eri ül rakuliike. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavaliselt rohkem kevadpuitu. Selline suuremkogus kevadpuitu põhjustab puidu madala tiheduse. Ehituspuiduks kasutatakse harilikult okaspuu puitu, kuid ehituskonstruktsioonide jaoks valitud puidu aastarõngaste keskmine laius ei tohi eeskirjade järgi ületada 5mm, et tagada okaspuu sügispuidu osa küllaldane protsent. Sellisel viisil vähendatakse ohtu, et puit liiga nõrk ei oleks. Lehtpuuga võrreldes on ta ka vastupidavam seenkahjustustele, mõõdustabiilsem (tõmbub kuivamisel vähem kokku) ja korrosioonikindlam keemiliste ainete suhtes.
koorelausest puidukihist nagu näiteks männil, mis on lülipuiduline puu. Kuusepuit on üks pehmemaid, see jääb alla männile, rääkimata juba lehisest või ebatsuugast, kuid on vaigusisalduse tõttu küllalt kaua püsiv ning kergesti töödeldav. Aastarõngad on kõigil lõigetel hästi eristuvad. Puit on valge nõrgalt kollaka või roosaka varjundiga. Puidu kõvaduse ja raskuse poolest edestavad lehtpuud okaspuud. Okaspuude seas kuulub kuusk kõige kergemate hulka. Kuuske tarvitatakse ehituspuiduks, mööbli tegemisel ja väga heade kõlaomaduste tõttu ka orelite, klaverite ja viiulite valmistamisel. Kuusk annab toorainet paberi, _____________________________A. Roos______________________________ 20 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ kinofilmide, tehissiidi ja tsellofaani tootmiseks, veel tehakse ka puitplaate, liipreid, küttepuiduna on kuusk väheväärtuslik. Kuuse koor sisaldab 10% parkainet, mida kasutatakse nahaparkimisel
mägiojade kallastel 1500-2500 m kõrgusel üle merepinna. Puit on kerge (tihedus 370...390 kg/m3), pehme, keskmise tugevusega, välistingimustes väga vastupidav, väga sirgekiuline, kergesti töödeldav, lõhnav. Puidu maltspuit on õhuke ja valkjas, lülipuit raiumise järel punakaspruun, hiljem muutub hele- või sügavpruuniks. Kodumaal tähtis metsapuu, mille puidust valmistatakse Kanadas ja USA-s peamiselt kõik vajalikud katuselaastud ja sindlid. Puitu kasutatakse veel ehituspuiduks, sisustuses, usteks, postideks, aiatara ja inventari (k.a. mesitarud) materjaliks, paadiehituseks. Põhja-Ameerika looderanniku indiaanlased kasutasid hiigelelupuu puitu selle hea kestvuse tõttu onnide ehitamiseks ning meresõidukanuude ja tootemisammaste valmistamiseks. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 40 Puidu tootmiseks kasvatatakse hiigelelupuud ka Briti saartel, Saksamaal, Uus-Meremaal jm.
Ülemised käbisoomused lansetjad, alumised laiovaalsed. · Võrsed jämedad, lapikud, vahelduvad kaherealised · Seemned lapikud, kahe kileja tiivaga · Puit on kerge, pehme, keskmise tugevusega, välistingimustes väga vastupidav, väga sirgekiuline, kergesti töödeldav, lõhnav · Kodumaal tähtis metsapuu, mille puidust valmistatakse Kanadas ja USA-s peamiselt kõik vajalikud katuselaastud ja sindlid. Puitu kasutatakse veel ehituspuiduks, sisustuses, usteks, postideks, aiatara ja inventari (k.a. mesitarud) materjaliks, paadiehituseks 18. Perekond ebaküpress (Chamaecyparis) ja mägiebaküpress (Chamaecyparis pisifera) Chamaecyparis - Igihaljad ühekojalised puud. Võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Perekonda kuulub 6 liiki Põhja-Ameerikast ja Ida-Aasiast (Jaapan, Hiina, Taivan). · Lehed soomusekujulised, teravatipulised, harvem ümaratipulised, alt enamasti
annaabi.ee 
