inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui ühe või teise kauba sissevedude ühest või teisest riigist, tervavad vastuolud Ims võitjate ja kaotajate vahel. Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas
rahulolematus, elatustaseme langus. Enam ei usutud, et igaüks on oma õnne sepp ja inimestele tundus, et nad ei saa ise oma elukorraldusega hakkama. Usuti, et kui riiki valitseb tugev juht, siis lahenevad probleemid päevapealt. Usas saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts. Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollas, suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler ning tuli võimule 1934 (Saksamaa diktaator ehk füürer). Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mis juhtis H.Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gastapo
Suur tööpuudus,jõukust kogunud keskklass vaesus,nälg ja rahulolematus,elutaseme langus.Usuti,et kui riiki valitseb tugev juht,lahenevad probleemid päevapealt. 10. Millised olid kriisi poliitilised tagajärjed eri riikides?USA-saadi kriisist üle kuna loodi Taastamise Finantseerimise Selts.Roosevelt ja uue kursi poliitika. Devalveeriti dollar,suurendati makse ja koondati raha föderaalvõimu kätte, mis investeeriti ehitusprojektidesse. Tööliste kaitse seadused. Saksamaa- 1934-Hitler võimule. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi.Juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt.Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Sakamaad kiirest taasrelvastada, sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV liit-majanduskriis eriti ei mõjutanud. 1924-Stalini võimule tulek. Kolhoosid,
annaabi.ee 
