Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ehituspraktikas" - 5 õppematerjali

BETOON
4
doc

BETOON

· linttransportöörid; · kraana abil koppades; · vibrolondid. Muidugi võib kasutada ka mitmesuguseid primitiivsemaid vahendeid nagu segukastid, käsikärud või kallurkastidega väiketraktorid jne. Tehnoloogia valik sõltub ehitise mõõtmetest, juurdepääsuvõimalustest ja korraga paigaldata-vast betooni kogusest. Eestis pole viimasel aja rajatud suuri betoonist hüdrotehnilisi ehitisi, kus on suured vahemaad ja materjali kogused. Kuid ka kohalikus ehituspraktikas kõrghoonete vundamentide, sadamakaide juures paigaldatakse korraga lühikese aja jooksul suuri koguseid. Näitena Tallinnas kõrgeima hoone Tornimäe 3 vundamendi 1. osa valu suurus oli 875m³ ja kestvus ca 12 tundi. Muuga sadama 9A/10A kai betoneerimistöödel betooni pumpamisel kasutati 150 m pikkust toruliini. Betoonisegu tihendusmasinad ja -seadmed Üldosa Betoon- ja raudbetoontoodete valmistamise põhioperatsioonid on segu paigaldamine ja tihendamine.

Ehitus → Betoonitööd
83 allalaadimist
Vastseliina linnus-referaat
10
doc

Vastseliina linnus, referaat

Praegune Eesti-Vene piir kulgeb Liivimaa idapiirist kümnekonna kilomeetri jagu ida pool, hõlmates setude asualasid. Vastseliina piiskopilinnus 6 LINNUSE LEGEND Vastseliina linnusel on palju legende. Tuntuim neist on Valge Risti legend. Üks kirdetorni huvitav detail on linnuse kabelile viitavad süvendristid. Hiljem lisandus põhjakülge suurtükitorn, mille kahel ülemisel korrusel olid Liivimaa ehituspraktikas Vastseliina linnuse kabeli siseõuepoolsele seinale oli kahe raudnaelaga kinnitatud altaririst. Kord toimus selles kabelis väidetavalt suur ime. Nähti kahte valges rüüs inimkuju risti seinalt altarile ümber asetamas. Selle juhtumi tõesust kinnitas mitu inimest, ühe kirjelduse järgi kostnud kabelist aeg-ajalt ka kütkestavat meloodiat ning riivistatud ukse taga säranud imeline valgus. Ime krooniks oli seina külge kinnitatud altariristi sattumine vabalt seisva

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
31 allalaadimist
Keevitus
9
doc

Keevitus

keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma ­ survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse: elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitust. Automatiseerimisastme järgi jagunebkeevitus käsi- poolautomaat- ja automaat- keevituseks. Survekeevituse (kontaktkeevituse) gruppi kuuluvad keevitusviisid, kus metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab

Elektroonika → Elektriaparaadid
100 allalaadimist
Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest
17
docx

Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest

5) Vundamendi sokli hüdroisolatsioon [14] 8) Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustamine [15] 6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST Vundamentide ja soklite soojustamisel on määrava tähtsusega lisaks piisavale soojapidavusele ka materjalide hea vastupidavus niiskusele ja koormusele. Meie piirkonna ehituspraktikas enim kasutatavad soojustusmaterjalid on oma soojapidavuselt üldjuhul kõik võrreldavad, s.t. nende soojajuhtivuse näitajad erinevad vähe. Kuid vastupidavus niiskusele või koormustele võib neil materjalidel olla mitmeid kordi erinev. Vundamentide ja soklite soojustamisel on tegemist suurte niiskus- ja kasutuskoormustega: sadeveed, pinnase koormus ning osakeste liikumine, nihked, külmumine-sulamine jm võivad materjale tugevasti kahjustada ning tarindi soojapidavus võib

Ehitus → Ehitus
26 allalaadimist
Referaat Informaatika
19
docx

Referaat Informaatika

Võrreldavate andmete saamiseks peavad need materjalides olema seega võrdsed. Saksa ehitusnormide (DIN 18952) järgi on ehituseks kõlbmatu savi, mille sidusus on väiksem kui 50 g/cm2 :Savide nimetused nende normide järgi vastavalt sidususele on järgmised . Sidusus 50 ... 110 111 ... 200 201 ... 280 281 ... 360 Nimetus lahja savi keskm. rasvane savi rasvane savi väga rasvane savi Päris ühest seost ehitussobilikkuse ja sidususe vahel ei ole õnnestunud siiski tõestada. Nii on ehituspraktikas oma kõlbulikkust tõestanud ka savid, mille sidusus on 25 g/cm2 . Survetugevus Kuivanud saviehituse detailide survetugevus on enamasti vahemikus 0,5 ­ 5,0 N/mm2 (5 ­ 50 kg/cm2 ). See on otseses seoses materjali savi (saue) liigi ja sisaldusega. Tugevust mõjutab aga ka mineraalse teramaterjali (täitematerjali) suurus ja jaotumine; samuti valmistamisviis ja materjali kokkupressimise tugevus. Elastsusmoodul Savide elastsusmooduliks on mõõdetud 6000 ­ 7000 N/mm2 . Tulepüsivus

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun