Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2.5 Sarikate seisukorra kontroll 2.6 Aluskatte parajaks lõikamine 2.7 Aluskatte laotamine katusele 2.8 Aluskatte kinnitamine distantsliistudega 2.9 Tööde kontroll 2.10 Katuseroovide ettevalmistus 2.11 Roovide paigaldus 2.12 Katusepleki tahvlite parajaks lõikamine 2.13 Plekitahvlite paigaldus 2.14 Otsalaua parajaks lõikamine 2.14 Otsalaua paigaldus 2.15 Tööde kontroll 3. Lõpetamine 3.1 Ehitusprahi äravedu objektilt 3.2 Lõplik tööde kontroll 3
Ohutustehnika insener- инженер по технике tootmishooned- Производственные помещения prügimägede, lammutuste likiveerimine- безопасности metallkontruktsioonidest elementide montaaž- ликвидация свалок Vastuvõtukomisjoni liige- Член приёмной спорка элементов металлоконструкции ehitusprahi äravedu- Вывоз строительного Комиссии Kinnistu arendamine- развитие участков под мусора Peatöövõtja esindaja- представитель недвижимость büroohooned- Офисные здания
Hoonete demonteerimis- või lammutusprotsess koosneb viiest etapist: · Esimene etapp projekti koostamine ja dokumentide vormistamine ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks · Teine etapp ajutiste piirete paigaldamine, objekti valve korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine. · Kolmas etapp ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja utiliseerimine, krundi planeerimine ja taashaljastamine. · Viies etapp jäätmete utiliseerimise õiendi koostamine ja selle kinnitamine Keskkonnaametis, hoonete hooneregistris arvelt maha võtmine. Tegevuskava: · Ehitis tuleb kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks
Pinnase ja ehitusproahi transport kalluriga 15 km kaugusele (koos ladimisega) 6 m3 12 Hoonealune süvend 121 Pinnase koorimine 13 Tabeli 4 järg. Kood Nimetus Maht Ühik Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 0,2m 188,8 m3 122 Kaeved Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega kalluriteleekskavaatoriga 1,3m 1227,3 m3 123 Täited tihendatud liivaluse/tagasitäite paigaldamine 283,2 m3 128 Pinnase vedu Pinnase ja ehitusprahi kaevamine koos laadimisega
auto kütus jne) Keskkonnaseadus. Ettevõte tegeleb katusetöödega ja seoses sellega tuleb vana katus viia prügilasse või tellida vastav teenus. Seega tegeleb ettevõte vana eterniidi käitlmeisega. Oma ehitusprahi peab likvideerima arvestades keskkonnaseadust. Riiklikud toetused. Ettevõte taotles EAS-i straditoetust. Antud toetuse eest soetati tööriistu. Nüüdseks on projekt lõppenud ning ettevõte on aruandnud oma ettevõtte
Kaadmium kahjustab inimorganismis neerusid ja maksa ning hõrendab luustikku elavhõbe mõjub kahjulikult kesknärvisüsteemile. Kogused ja prognoos 2004.a. tekkis Narvas aastas ligikaudu 35 tonni patareisid ja akusid. 2007. aastal ligikaudu 37 tonni Prognoos : 2013 a. tekib Narva linnas hinnanguliselt ligikaudu 200 t akusid ja patareisid. Asbesti sisaldavad jäätmed Asbesti sisaldavad jäätmed tekivad ehitiste lammutamise käigus tekkiva ehitusprahi osana, mis sisaldab ka asbesti (eterniiti). Asbesti käitlemisel paiskub õhku asbestitolmu, mis organismi sattumisel võib tekitada asbestoosi ja kopsuvähki. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud. Jäätmearuandluse järgi tekkis : 2004 aastal kokku 159 tonni asbesti 2007 aastal kokku 223 tonni, mis on 1,7 korda rohkem kui aastas 2004. Prognoos : 2013. aastaks ennustatakse, et võib tekkida kuni 300 tonni asbesti sisaldavaid jäätmeid.
loputussüsteem; 6- elektriline juhtpaneel; 7- vastuvõttev konteiner. Joonis . Betooni töötlemise tehas (CRP) [24] 4.5. ZenRobotics Recycler ZenRobotics Recycler on robotiseeritud jäätmesorteerimissüsteem, mis on ehitatud tööstusrobotite valmisosadest ja kasutab jäätmetest toorme eraldamiseks masinnoppimist. See süsteem on loodud kaubandus- ja tööstusjäätmete, olmejäätmete ja ehitusprahi jaoks. Robot Recycler kasutab prügi eristamiseks ja liigitamiseks andmeid, mida ta kogub optilistelt sensoritelt ja metalliotsijatelt ning kaalumise ja robotkäega kompimise teel. ZenRobotics Recycler on võimeline eristama temast konveieril mööduvate jäätmete seast kolme liiki materjali: puhast puitu, metalle ja betooni. Robot kasutab kaameraid, kolmemõõtmelist laserskännerit, metallidetektorit, kaalusid ja haaramisseadet. Haardesse võetud materjali tunneb robot ära
TÖÖTINGIMUSED Prügiveo autojuht töötab enamasti vahetustega ja võib alustada oma tööpäeva juba kell neli hommikul. Varane tööpäeva algus võimaldab päeva lõpetada juba lõunaks. Töö pole füüsiliselt väga raske, kuid eeldab siiski teatavat treenitust. Kasutusel on palju erinevaid funktsioone täitvaid masinaid isetühjendavaid, prügipresse, kraanadega autosid, mis tõstavad endale konteineri peale, spetsiaalsed autod paberi, klaasi ja plastiku, ehitusprahi ning loomsete jäätmete veoks. KUTSENÕUDED JA EELDUSED Prügiveo autojuhiks sobivad inimesed, kes armastavad praktilist tööd ja töötada väljas. Nõutav on C-kategooria juhiluba ja ametikoolituse läbimine. Suuremad firmad eeldavad ka eelnevat töökogemust suurtel kaasaegsetel veoautodel (Scania, Volvo vms). Autojuht, kes veab ohtlikke veoseid, peab olema läbinud sellekohase koolituskursuse Tallinna
PRÜGI LADESTAMINE Ladestustavad: prügi kuhjatakse vettpidavale maa-alale; prügi tihendatakse õhukeste kihtidena; prügi kaetakse kinni (päevane kattekiht igal õhtul, vahepealne ajutine kattekiht, lõplik kattekiht) prügilat täidetakse osade kaupa eri liiki prügi ladestatakse eraldi ,,pesadena" prügilas peab olema võimalus prügi sortida ja ohtlikke jäätmeid eraldada Prügilas võib olla ka 1) kompostimine 2) ehitusprahi käitlemine 3) jäätmete ajutine ladustamine 4) jäätmematerjali jagamine tasuta/müümine Prügila väljanägemine: 1. olmehoone (riietusruum, wc jne) 2. töökoda, garaaz 3. labor (võib-olla?) 4. tarastatud territoorium 5. prügikoormate kaalumine ja registreerimine Prügilasse ei tohi viia: · orgaanilisi jäätmeid · pakendid · paber, pakkematerjal · paber, puit, plast · metall, klaas, tekstiil · ehitus- ja lammutuspraht
Päris ilma konteineriteta linn siiski ei ole: Viru puiesteel asub jäätmemaja ja veel paaris kohas üksik konteiner, kuhu saavad olmejäätmed viia need inimesed, kellele prügiauto liikumise ajad kohe kuidagi ei sobi. Linn on väga puhas. Tänavate ääres parkides ja elumajade ees on palju väikesi prügikaste. Sealsed elanikud ise jälgivad väga hoolikalt et keegi oma olmeprügi nendesse prügikastidesse ei poetaks. Sinna pannakse ainult väiksemat prahti nagu kommi- ja jäätisepabereid. Ehitusprahi ja muu spetsiifilise prügi jaoks on kindlates kohtades tasuline jäätmete ära andmise võimalus. Selline jäätmevedu toimib Sillamäel juba vähemalt kolmkümmend aastat. "See on ajalooline valik, mille põhjus on väga lihtne: mereäärses linnas peaksid konteinerid pidevalt väga kindlalt kinni olema, muidu tassivad kajakad ning muud linnud nende sisu lihtsalt välja ning tuul keerutab seda omakorda veel rohkem laiali." 8 KOKKUVÕTE
aastal, pärast Jõelähtme prügila avamist eelmise aasta juunis järgnes ka suuremate Tallinna ja Harjumaad teenindanud Pääsküla, Sõrve, Lagedi ja Tuula prügimägede sulgemine. Harjumaal on metsaaluste reostamine pärast kohalike prügilate sulgemist suurenenud, sealjuures moodustab valdava osa loodusesse visatud jäätmetest ehituspraht. Jõelähtme prügilas on vastuvõtuhinnad kõrged ja ehituspraht raske ning lisaks on enamik valdu oma jäätme-eeskirjadest ehitusprahi käitlemise ja kogumise seni üldse välja jätnud. 11 8. Järelseire teostamise vajadus Prügilate sulgemine on mitu aastat kestev protsess, mille esimeses etapis pressitakse prügi kokku ja kaetakse. Tegevuse lõpetanud ja katmata prügimägedel on eelkõige probleemiks prügi lendumine ja iseeneslik süttimine. Prügilate sulgemisjärgse järelevalve eest vastutavad kohalikud
elektriisolatsioon. 4.25. Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud. 4.26. Plaatimissegudega kokkupuute eest kaitseks kasutada sobivaid kätekaitsevahendeid. 4.27. Plaatimissegu valmistamisel puistmaterjalidest kasutada hingamisteede kaitsevahendeid ja teostada seda selleks ettenähtud ventileeritud kohas. 4.28. Ehitusprahi eemaldamiseks kasutada selleks ettenähtud vahendeid, kõrgustes toodetud praht eemaldada töökohalt rennide abil. 4. TÖÖ AJAL (maaler) 4.1.Tundmatu koostisega värve ja lahusteid ei tohi kasutada. Kasutatavatel värvidel peab olema taaral valmistajatehase märgistus ja kasutataval värvipartiil valmistajatehase poolt informatsioon värvmaterjali kahjulikkusest (ohukaart). 4.2. Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus. 4.3
Jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Jäätmete paigutus ja käitlemine: jäätmete omadused ja olemus määravad nende paigutuskoha ja käitlusviisi. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed purustatakse, tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull), samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi, savi või väheväärtusliku pinnasega. Tihendatud ja kaetud jäätmekihti ei saa pesitsema asuda hiired, rotid või muud loomad. Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga. Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügilagaaside ja muude keskkonnamõjude tõttu peab suletud prügilate ala kasutamisse suhtuma suure ettevaatlikkusega.
jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed: purustatakse tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull) samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi savi või väheväärtusliku pinnasega Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga Prügila peaks olema kõige viimane valik. Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse,
jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed: purustatakse tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull) samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi savi või väheväärtusliku pinnasega Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga Prügila peaks olema kõige viimane valik. Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse,
- jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; - jäätmete vastuvõtu korraldamine - Jäätmete paigutus ja käitlemine:Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed purustatakse, tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull), samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi, savi või väheväärtusliku pinnasega; tihendatud ja kaetud jäätmekihti ei saa pesitsema asuda hiired, rotid või muud loomad. Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga; Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügilagaaside ja muude keskkonnamõjude tõttu peab suletud prügilate ala kasutamisse suhtuma suure ettevaatlikkusega.
kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja ehitised võõral maatükil võõrast materjalist erinevate omanike huvid ja nende kaitse. Ehitaja peab tagama, et peale ehitustööd on piirkond samas seisus kui enne ehitust. Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht,
jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui palju sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed: - purustatakse - tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull) - samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi - savi või väheväärtusliku pinnasega Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga Prügila peaks olema kõige viimane valik. Jäätmekäitlus Eestis Eesti jäätmekäitluse olukord ei ole kiita: andmed jäätmete hulga ja koostise kohta on puudulikud, peamine jäätmete käitlusviis, s.h. ohtlike jäätmete puhul, on ladustamine prügilasse,
rajada. Võis ehk ikkagi kõige esimene puust kabel asuda Tondimäel endises kultusekohas? Mungad demoniseerisid vanad jumalad. Uuri sakraalne ala oli niivõrd võimas, et sinna nad ei söendatud esialgu oma asupaika rajada, vaid valisid midagi ääremaisemat, mis oligi tsistertslastele kohane. Süngetele legendidele võis anda hoogu ka nälja ja katkude ajal mõisnike uhkeldav elustiil, mis ilmselt päris palju lihtrahva tööd ja higi nõudis. Miks ei ole sealt aga midagi leitud peale ehitusprahi? Võimalik, et tegu oli ainult puuhoonega ja sellest midagi eriti leida ei olegi. Või on võimalik leiumaterjal jäänud kunstliku künka alla? Või asus "õige" Tondimägi veidi eemal praegustest varemetest ja kaevati lihtsalt valest kohast? Või olid kahel korral seal toimunud väljakaevamised lihtsalt erilisest ebaõnnest tabatud? Näiteks ei leidnud Roma-Kolga projekti arheoloogid aastatel 1997-98 kolmes kohas mõisaterritooriumil tehtud prooviaukudest peaaegu mitte midagi
sinna tuuakse, töödeldakse ja ladestatakse. - Jäätmete paigutus ja käitlemine: jäätmete omadused ja olemus määravad nende paigutuskoha ja käitlusviisi. Kaasaegset prügilat täidetakse kihtide kaupa. Ladestatavad jäätmed purustatakse, tihendatakse ja tasandatakse eriliste prügimäe masinatega (tihendusrull), samuti kaetakse ladestuskihid kas ehitusprahi, savi või väheväärtusliku pinnasega; tihendatud ja kaetud jäätmekihti ei saa pesitsema asuda hiired, rotid või muud loomad. Katmine vähendab haisu ja reostuse levikut ning väldib tulekahjusid. Tihendamine suurendab prügila mahutavust ja seega tema kasutamisiga; Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügilagaaside ja muude keskkonnamõjude tõttu peab suletud prügilate ala kasutamisse suhtuma suure ettevaatlikkusega.
sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja ehitised võõral maatükil võõrast materjalist erinevate omanike huvid ja nende kaitse. Ehitaja peab tagama, et peale ehitustööd on piirkond samas seisus kui enne ehitust. Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet. 11. Asja omamine, valdamine, valitsemine, haldamine: Omamine- isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt
kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu. Ehitiste korrashoiul tuleb arvestada sellega, et ei segaks tegevust mis on omaniku maalapi otstarbest väljas, ei õhus ga maa sees. Ehitustööd ja ehitised võõral maatükil võõrast materjalist – erinevate omanike huvid ja nende kaitse. Ehitaja peab tagama, et peale ehitustööd on piirkond samas seisus kui enne ehitust. Seega on omanikul õigus nõuda, et ehita peab kogu tekitatud ehitusprahi ära vedama koos seadmete ja ehitistega mida oli vaja ehituse käigus. Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet. 11. Asja omamine, valdamine, valitsemine, haldamine: Omamine- isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt
kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2. ehitusjärgne koristus I etapp, mille eesmärgiks eemaldada pindadelt tolm, mis võib ventilatsiooni proovimisel sattuda ventilatsiooni kanalitesse 3. ehitusjärgne koristus II etapp, mille eesmärk on saavutada kliendi ootustele vastav puhtus Tööperioodi ajal koristatakse objekt igapäevaselt. Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: Joonis 5. Kondeinerid erineva ehitusprahi kogumiseks ja ehitusümbruse korrashoid. Foto L.Padu • prügikastide kasutamine töökohas • pakke- ja ehitusjäätmete sorteerimine • suitsetamine ainult selleks ettenähtud kohas (väljaspool ehitust) • oma töökoha korra eest hoolitsemine • tolmuvabade koristusmeetodite kasutamine • töökoha eraldamine kasutuses olevatest ruumidest • varustamine olukorrale vajalike töövahenditega
332 - üldkasutatavate ruumide puhastamine ja koristamine; 333 - tehniliste ruumide puhastamine ja koristamine; 334 – põrandate sügavpesu; 335 – põrandate vahatamine; 339 – muu siseruumide koristus. 340 - Jäätmekäitlus: 341 - biojäätmete käitlus; 342 - papi ja paberi käitlus; 343 - klaasist jäätmete käitlus; 344 - metallijäätmete käitlus; 345 - plastikjäätmete käitlus; 346 - olmejäätmete käitlus; 347 - keskkonnale kahjulike jäätmete käitlus; 348 - ehitusprahi käitlus; 349 - muude jäätmete käitlus. 350 - Kahjurite ja näriliste tõrje: 351 - kahjurputukate tõrje; 352 - väikenäriliste tõrje; 353 - hulkuvate koerte-kasside ning lindude püüdmine; 359 - muud tõrjetööd. 360 – Lippude heiskamine: 361 – riigilipu heiskamine; 362 – muude riikide ja riikide ühenduste lippude heiskamine; 363 – firmade ja organisatsioonide lippude heiskamine. 390 - Muud heakorratööd: 6.4. Remonditööd
6.8. Järgida tööde teostamisel töökaitse, tuleohutuse, elektriohutuse ja töösisekorra nõudeid. Tagama seoses tööde teostamisega hoone ja seda ümbritseva maaala (töömaa)korrashoiu ja seal olevate materiaalsete väärtuste ning isikute kaitstuse. 6.9. Vajaliku täitedokumentatsiooni esitamine ja kooskõlastamine tellijaga, projektist erinevate või seal määramata materjalide ja lahenduste kooskõlastamine tellijaga enne kasutamist. 6.10. Töömaal oma tööst tekkinud ehitusprahi koristamine ja äravedu igapäevaselt. 6.11. Ehitustarvete likvideerimine ja äravedu kolme päeva jooksul peale tööde lõplikku vastuvõttu. 6.13. Osaleda iganädalasel tööettevõtjate nõupidamisel (korraldab tellija), kus koordineeritakse eri töövõttude omavahelist tegevust ja vajaduse järgi korraldatavatel koosolekutel. 6.14. Töölistel on kohustus kanda töömaal oma tööandja eraldusmärkidega tööriideid ja kõigil
annaabi.ee 
