Mõrd asetatakse tõkkesilma püügile kas üksi , ühe või mitme tiivaga või mõrrasüsteemina. Pujuseta mõrda saab kasutada ainult tugeva vooluga vees suuga vastuvoolu asetatuna (veevool surub mõrda sattunud kala kitsasse pärasoppi). Pujusega mõrda võib asetada igale poole ja igasugusesse asendisse. Mõrrasarnased kalapüünised on eri nimetuste all tuntud kõikidel mandritel. Püügiprintsiip on kõikidel sama, erinevused on tavalisemalt mõõtmetes, ehitusmaterjalis, mõnes detailis ja nimetuses. Näiteks nimetatakse nüüdisaja tööstuslikus kalapüügis kasutatavaid suuri vitsmõrdu Läänemerel mõrdadeks ja rüsadeks, Kaspia merel sekretiks ja venteriks. Vanemas kalandusalases ja etnograafilises kirjanduses tähendab vitsmõrd palju, kase, sarapuu või muu puu vitstest punutud mõrda. Et tänapäeval kasutatakse selliseid mõrdu väga harva (tööstuslikus püügis hoopiski mitte), siis tähendab vitsmõrd nüüdisaegses keelepruugis
veelgi kaugemale. Vees mööda kivimite lõhesid võib radoon kanduda maapinnani enam kui 100 m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris- tema sisaldus välisõhus on ainult 10- 20 B q/m3. Gaasilise torooni poolestusaeg 56 sekundit võimaldab tal enne lagunemist levida palju lühemate vahemaade taha. Seepärast kujutab toroon endast ohtu vaid siis, kui tooriumi sisaldub otse maja aluses pinnases või ehitusmaterjalis, näiteks kasutades tooriumirikkaid graniite või pegmatiite. Radooni teiseks tähtsaks omaduseks on lagunemine keemiliselt aktiivseteks lühiealisteks laguproduktideks nii nimetatud radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium-214 ). Need on radioaktiivsed metalliioonid, millel on tugev tendents kinnituda õhus leiduvatele tolmule ning osakestele. Samas võivad nad kinnituda ka mitmesugustele pindadele näiteks seinad, kardinad ja muu selline. [ 7 lk 4-7 ] 1
Tsemendi tugevus peaks ületama soovitud betooni tugevust 2-2,5 kordselt. 2. Peeneteraline täiteaine Raskebetooni peeneteraliseks sideaineks on liiv. Liiva kvaliteet sõltub teralisusest. Näiteks peetakse väga heaks liivaks mäeliiva, millel on krobelised terad. Seega haakub tsement nende külge väga hästi. Eestis leidub eelkõige uht- ja moreenliivade liiki. Nende terad pole väga krobelised. Liivas, kui looduslikus ehitusmaterjalis, leidub alati ka lisandeid. Sõltuvalt lisandite hulgast, määratakse liiva kõlblikkus. Liivas võib leiduda vilku, väävliühendeid, savi, muda, tolmu, orgaanilisi ühendeid. Kõik need nõrgestavad liiva ja tsemendi nakkumist. Liivaterade suurus võib olla 0,125 - 4.0 mm või 0,14 5,0 mm. Tsemendi kulu sõltub liiva mitmekesisusest mida mitmekesisem on liiv, seda vähem kulub tsementi. Esimeses ja teises pudelis on betoonitöödeks sobiv liiv
vahelisele seosele peavad need funktsionaalsed omadused põhinema mingitel rakendada, struktuurselt unikaalsetel tunnustel. Täpsemalt võttes peaks individuaalsete või- kutsutakse seda mete lahknevuse struktuurne põhjus peituma inimese "ehitusmaterjalis". Inimese funktsiooni toe- (ja teiste eluslooduse esindajate) struktuuri loomisel saab eristada nelja nn nak- tavates organites romolekulide klassi: süsivesikud, rasvad, valgud ja nukleiinhapped (DNA, RNA). esile valgusüntees, Kogu organism oma rakkude ja organitega on nende molekulide omavaheliste mis kulgeb struktuursete kombinatsioonide tulemus. vastavalt igale
annaabi.ee 
