Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses
Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1.Mis on võistupakkumine? Seega ehitusmaksumus ei seondu ainult iga konkreetse projekti konstruktsiooniga, vaid ka nende püstitamisega seotud töökorraldusega, mida oskab hinnata ainult ehitaja. Järelikult mõju ehitusmaksumusele, mis avaldub võistupakkumise käigus, peaks piirduma ehitustehnoloogia (masinad, tööjõud, inventar), mitteoluliste materjalide ja kõigi materjalide tarnijate valikuga mida arvestab ehitusfirma. Tellija leiab ehitaja kas läbirääkimiste või võistupakkumise teel. Võistupakkumine toimub ehitusturul, kus poolteks on tellija ja tööpakkuja, st. Ehitusfirma. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st
maksumusplaanile) 4. TÖÖJOONISED Maksumuskontroll 5. PAKKUMISE KORRALDAMINE - Pakkumuse aktsepteerimine Kui aga pakkumused erinevad maksumusplaanist juba teatud ulatuses, on vajalik ka palju põhjalikum majandusuuring. Eelnevate etappide põhjendatud korraldamine tagab aga minimaalsed probleemid pakkumisel. 6. EHITAMINE - Lepingujärgne kulukontroll"reaalajas" fikseeritakse projekti tegelikud kulud võrreldes neid lepingus kokkulepitud summadega 83. Ehitise kuju mõju ehitusmaksumusele Ehitise põhiplaanist sõltuvad vertikaalsed osad ja ümbermõõt. Ehitis, millel on sama ruumide suuruse puhul väiksem ümbermõõt, on mõõtmetest tulenevalt odavam. Parima ümbermõõdu ja pindala suhte annab ring, kuid ehitise jaoks ei anna see soovitud tulemusi (raske projekteerida, kallid kõverad konstruktsioonid, ebaefektiivne ruumide jaotus jne) Siit ilmneb, et ka väikseima võimaliku ümbermõõduga täisnurkne ehitis võib anda parima lahendi
kõige mugavam ja lihtsam teha (s.t. ei tule muuta liiga palju jooniseid), mitte aga efektiivsem. Tulemuseks on ikkagi palju kasutut tööd ning ebarahuldav ja tasakaalustamata projektlahendus. Teine oluline suunamuutus Teisele maailmasõjale järgnevatel aastatel on tegelikult olnud peaaegu võimatu teha korrektset üksikul ühikhinnal põhinevat eelarvestamist. Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel
maksumused. Eeldades, et välisseina konstruktsioonid maksavad 40000€ ja seinte pindala on 1000 m , siis seina ruutmeetri maksumus (elemendi ühiku maksumus) on 40.00€. Kui projektis on ette näha 2 1,500m sama tüüpi seina, siis oleks selle seina maksumus 60000€. Kasutades hinnaindeksit korrigeeritakse erinevused hinnatasemetes. Kui konstruktiivelementide kohta on koostanud mitmeid eelarveid, siis tehes võimalikke asendusi ideekavandis, saab arvestada iga elemendi mõju ehitusmaksumusele, tegemata seejuures veel muudatusi ehituskavas. Sellist maksumusanalüüsi võib vaadelda osana projekteerimiskäigust. 7 6.5. Ruumide maksumuse määramine Selle meetodi põhiidee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. Tavaline on tihe seos viimistluse, mugavuste, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel.
kõige mugavam ja lihtsam teha (s.t. ei tule muuta liiga palju jooniseid), mitte aga efektiivsem. Tulemuseks on ikkagi palju kasutut tööd ning ebarahuldav ja tasakaalustamata projektlahendus. Teine oluline suunamuutus Teisele maailmasõjale järgnevatel aastatel on tegelikult olnud peaaegu võimatu teha korrektset üksikul ühikhinnal põhinevat eelarvestamist. Seda nii eeltoodud põhjusel, kuid ka seetõttu, et projekteerimise käigus esitasid tellijad oma täiendavaid nõudmisi ehitusmaksumusele. Tulemusena kujunes „konstruktiivelemendil põhinev eelarvestamine“, mis võimaldas jälgida idee arengut projekteerimise käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel
annaabi.ee 
