• Poola võim – 1562 • Moskva tsaaririigi väed – 1573 • Rootsi väed – 1581, 1608 • 1639 - Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 2009. aastal algasid Vallimäe ja Vallitorni rekonstrueerimistööd Paide ordulinnuse varemed 19.–20. sajandi vahetusel Ehituslugu • Rajati Paide Vallimäele – looduslik kaitse: sood, metsad, Pärnu jõgi • Vallimäele 8-kandiline tornlinnus • Umbes 30 m kõrge, müürid kuni 3 m paksud • Ehitusmaterjaliks oli kohalik ning hea kvaliteediga paekivi • Esialgu kuuekorruseline – Alumist korrust kasutati keldri või aidana – Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi
Teravkaarne arkaad, sakmeline serv (katuse juures). Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures. Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Linnamüüri ehituslugu lõppes Tallinna kustutamisega kindlustatud linnade nimekirjast. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat
Ghirlandajo, Botticcelli ja Pietro Perugio. 15. saj. Lõpus koondus kunstielu keskus rooma BRAMANTE lõi kõrgrenessanssi arhitektuuri esiteoseks väike kabel „tempietto“. Tema nimega on seotud ka rooma kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo kiriku peerti kiriku ehituslugu. da VINCI kõrgrenessanssi esimene suurmeister. (skulptor, arhidekst, ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ kabeli ehitusel. Leiutas TSENTRAALPERSPEKTIIVI ÕPETUSE (jooned koonduvad ühte (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal)
Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kupplit Santa Maria Del Fiore Santa Maria del Fiore katedraal , ka Firenze katedraal, on toomkirik Firenzes, Itaalias. Santa Maria del Fiore on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Katedraali nimi vihjab Firenze sümbolile, liiliale (fiore – lill) või siis linna endisaegsele nimele Fiorenza. Firenze katedraal Ehituslugu Katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi. 1357 jätkas ja täiustas di Cambio projekti Francesco Talenti. Talenti lõplikud joonised eeldasid tohutusuure kaheksanurkse kupli ehitamist, mille kavandajat asuti 1418. aastal otsima. 1420 kiideti heaks Filippo Brunelleschi lahendus ja alustati kupli ehitamist. Uusgooti stiilis marmorfassaad valmis alles 1871–1887. Kuppel Brunelleschi kavandi järgi 1420.
Tallinna väike vapp on ühtlasi Harjumaa vapiks, ulatub Taani aega ning kujutab nn Dannebrogi risti. Seda näeb Taani kuninga aias, Tallinnas. Suurgildi hoonel - peafassaadil asetseb Tallinna väikese vapi kujutis. Kas gootika mõjustas Tallinna Raekoja ehitust? Kuidas? Gootika mõjutas Tallinna Raekoja ehitust. Tallinna Raekoda on nimelt ainuke siiani säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandil. Praegusel kujul valmis hoone aastaks 1404. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani. Tänaseni täidab raekoda linnavalitsuse esindushoone rolli, võttes külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina.
õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Ühel meelel
Historitsism ja juugend 1) Seleta mõisted ja too näited . - historitsism - eklektitsism -tuudorstiil 2) Kroonuhistoritsism, raudtee tulek Eestisse . 3) Kaarli kirik. 4) Juugendstiil, selle üldiseloomustus. 5) Mis on ,, seestpoolt väljapoole ,, printsiip ? 6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil
Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raekoda ehitati 1402-1404. 3. Millal sai raekoda hilisrenessansi stiilis tornikiivri? Mitme tahuline? Torni kõrgus? Raekoda sai hilisrenessansi stiilis tornikiivri 1627. aastal. See on 8-tahuline. Torni kõrgus on 64 meetrit. 4. Millal paigutati Vana Toomas torni tippu? Mitmes on praegu? Vana Toomas paigutati torni tippu 1530. aastal. Praegu on torni tipus 3 Vana Toomas. 5
aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitis Soome arhitekt Pekka Vapaavuori. Hoone ehitust alustati 2002. aastal. Kumu kunstimuuseumi avamistseremoonia toimus rohkete külaliste osavõtul 17. veebruaril 2006. Külastajatele avati uksed laupäeval, 18. veebruaril kell 11.00. Kumu ajalugu, mis on üks osa Eesti Kunstimuuseumi ajaloost, on seni suures osas ehituslugu. Tänaseks on nii kodumaine kui ka rahvusvaheline publik jõudnud uue muuseumi olemasoluga harjuda. Välja on kujunenud muuseumisisene tegevusrütm. Tasapisi kipub juba ununemagi, kui suure nihke Kumu
hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud, kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist. Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle Gotlandi Tallinna
11D Õp. Robert Ossipov Tallinn 2016 Maardu mõisast Maardu mõis on Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum
vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Raekoda Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna alllinna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone, linnavalitsus töötas seal kuni 1970. aastani. Tallinna raekoda, mille ehituslugu ulatub 13. sajandisse, on PõhjaEuroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoja plats Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate
..................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................17 KASUTATUD MATERJALID....................................................................................18 SISSEJUHATUS Vaatamisväärsusi on maailmas palju ning nende seas ohtralt erineva ning põneva arhitektuuriga kirikuid. Neist üks märkimisväärsemaid on Sagrada Familia katoliiklik kirik Barcelonas, Hispaanias. Selle ehituslugu on pikk ning läbinud mitmeid takistusi ja kuni praeguse hetkeni on kirik endiselt valmimisjärgus ning kindlat valmimisaega pole paika pandud. Sagrada Familia arhitektiks on olnud väga põnev ning loov arhitekt Antoni Gaudi, kes ei olnud lihtsalt peavoolu arhitekt, vaid leidlik ning innovatiivne kunstnik. Kirik on nii seest kui väljast palju elamusi pakkuv ning väga põnev. Seal kajastuvad erinevad sündmused nii piiblist kui ka igapäeva elust, mis kajastuvad inimestelt malli
Kuressaare Linnus Esimene teade Kuressaares piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja
vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Nimete juugendstiili ehitusi Eestis?? Amende Villa Pärnus, Roodi mõis, Iluste mõis, Halinga mõis. Seestpoolt väljapoolt prinsiip: on hoone väliskuju sõltub sisemusest. Kasutatud klompitud paekivi, et jääks looduspärane. Nt: õnnepalee Draamateatri ehituslugu Tallinna saksa teatri hoone ehituse eellugu algab tegelikult Laialt tänavalt, kus asus Tallinna esimene teatrimaja.August.v. Kotzebue 1784 asutatud esimene Tallinna alaline teatrigrupp sai oma maja 1809. Kui Tallinna Saksa Linnateatrit 1902 uus tuleõnnetus tabas, otsustati seda mitte enam teatriks taastama hakata vaid ehitati täiesti uus maja.1906 kuulutas Saksa teatriselts hoone projekti saamiseks välja rahvusvahelise arhidektuurikonkursi. Laekus 61 projekti üle Euroopa.
Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. See on märkimisväärne rahvusvaheline tunnustus Kumu pürgimusele olla tõeliselt kaasaegne kunstimuuseum, mis ei ole pühendunud ainult kogumisele, säilitamisele ja eksponeerimisele, vaid on polüfunktsionaalne ruum aktiivseks vaimseks tegevuseks alates väikelastele suunatud haridusprogrammidest kuni diskussioonideni kunsti olemuse ja tähenduse üle kaasaegses maailmas. Suurimaks ajalooliseks kõneallikaks peetakse KUMU ehituslugu. KUMU ehitmisel esines väga palju takistusi ja probleeme - näiteks rahalisi. See aasta tähistas KUMU oma 99.ndat aastapäeva. Algselt oli ta nimi lihtsalt Eesti Kunstimuuseum, kuid 2004.aastal sai ta omale nimeks KUMU (Kunstimuuseum).
raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. - Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel.1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest
3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla. a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale. ↓ Tallinna raekoda ⬇ ↓Tartu raekoda ⬎ ⤤ Tallinnaꜛ Tallinnaꜛ￪ꜛ raekoja⤣ ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis hoone 1404.aastal. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani. Tänaseni täidab raekoda endiselt linnavalitsuse esindushoone rolli, võttes külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja 2 muuseumina. 3 Vana Toomas on tänapäeval oluline Tallinna sümbol. Raekoja tippu asetati see
konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, et praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti
evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Raekoja plats Allikas: tallinn Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel. 1322.aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis
hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning palestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma. Lisaks veel veesüliti - vihmaveerenni lõpposa (nokk), millele gooti ajastul anti avatud suuga fantastilise loomapea kuju.Praeguseks on Tallinna Raekoda ainuke säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? 1325 aastal täideti Ülemiste veega. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta) (1529) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda
Püha Jakobi kirik Teiste Saaremaa keskaegsete kirikute kõrval kipub Püha kirik kahe silma vahele jääma. Kirjanduses mainitakse teda tavaliselt ainult möödaminnes. Põhjuseks pole siiski kiriku vähene kunstiväärtus, vaid see, et pärast suurt tulekahju Liivi sõja ajal on kirikut hiljem tugevasti krohvitud ning tema ehituslugu on uurijate eest palju varjatum kui teistel Saaremaa kirikutel. Siiski on just Püha kirikus huvitav jälgida ehituslikku mõtte ja kavade muutumist aegade jooksul. Sarnaselt Kaarma kirikuga ja ilmselt selle otsesel eeskujul on Pühaski püstitatud esmalt käärkamber. Järgnevalt ehitati kooriruum ja kavandati ka pikihoone, mis praegusega võrreldes pidi tulema veidi kitsam. Sokli profiili muutmine näitab, et koori ehitas juba teine meister. Võimalik, et esialgu tuli
kõrgrenessansi stiilinäiteks. Kloostriõuel seisev kabel on hea näide sellest, kuidas renessanss antiigist pärinevaid elemente kaasajastas. Kahekorruseline ümarehitis asub mitmeastmelisel alusel ja sellel on väike kuppel. Kabelit ümbritseb ümar sammaskäik, millele toetub teise korruse rõdu. Rooma peetri kirik - Michelangelo Bramante nimega on seotud ka suurima 16.sajandi rajatis Rooma Peetri kiriku ehituslugu. 15.saj. Bramante suurimaks tööks oli paavsti peakiriku, Rooma Peetri kiriku projekteerimine. Esimene Peetri kirik ehitati samasse paika juba 4. saj.-l, mis aga 15. saj. keskpaigaks oli täiesti kohutavas seisukorras. Bramante jooniste järgi ehitamist siiski kunstniku surma tõttu ei alustatud. Ligi neljakümne aasta jooksul proovisid selle suurprojektiga toime tulla erinevad arhitektid, kuid ikka edutult.
Valmisid veel suur viieastmelise profileeringuga ning sirge talumvööndiga peaportaal ja kaks lihtsamat kaheastmelise liigendusega külgportaali, millele oli järgneval perioodil Tallinna hilisgootiliste portaalitüüpide kujunemisel suunav osatähtsus. Tööde lõpetamisel kesklöövis ehitati selle idaviilule väike kaheksatahuline konsooltorn. Toomkiriku puhul on tähelepanu väärne lääneportaali puudumine. Selle asemel asube peaportaal lõunas. Oleviste kirik Kiriku ehituslugu on keerukas ja mitmekihiline. 13.sajandil alustati 3-löövilise basilikaalse, kuid praegusest madalama, lühema, võlvimata lae ja madala torniga kirku ehitamist. Algkirik võlviti 1330.a. Aastail 1350 ja 1404 lisati kirikule vastavalt Püha Laurentiuse ja Maarja kabelid. Sama sajandi lõpul lisandus peahoonele lõunaportaai esine kabel ning 1512-1521 uus Maarja kabel, mille idaseina ehib kaupmees Hans Pawelsi kenotaaf. Praeguse ilme sai kirik 15. ja 16. sajandil, mil
tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise zürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest. Ehituslugu 13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi
(valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163. 1182 valmis koorihoone, pikihoone 1200, fassaad 1245, viimasena valmisid kooriosa kabelid 1320. Kõrg-gootika: suurte võimsate katedraalide ajastu. Chartres katedraal, kus on säilinud vitraazid originaalis. Soissons'i katedraal, sai I maailmasõjas kannatada Reims'i katedraal Amiens'i katedraal, pidi suuruselt toreduselt ületama kõik senitehtud katedraalid. Ehituslugu erandlik, sest ehitamist alustati pikihoonega Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel. Valmis ka üks kuulsamaid kloostrirajatisi, Mont-Sant Michele saareklooster. Hilisgootika flamboyaut stiil. Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar, tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon
põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise zürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest. Ehituslugu 13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii
Kordamisküsimused 1. Milline teos on kõrgrenessansil esikteoseks, kirjelda ehitist ja kes püstitas selle? Kõrgrenessansi arhitektuuri esikteoseks on väike kabel Tempietto, mille püstitas arhitekt Bramante. Kahekorruselist ümarehitist katab väike kuppel ning ümbritseb sammaskäik, mis kannab II korruse kõrgusel olevat rõdu. 2. Rooma Peetri kiriku ehituslugu, arhitektid. 15. sajandi lõpul lammutati ja otsustati ehitada uus ajakohasem kirik. Bramante tegi esialgse projekti. Selle järgi pidi kirik olema hiiglasliku kupliga tsentraalehitis. Bramante plaani järgi pidi kuppel tulema poolkerakujuline. Bramante surma tõttu jäi ehitus pooleli. Jätkas Michelangelo, kes projeti muutis, mis andis ehitusele ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kupli kerguse saavutas Michelangelo üle kahe korruse ulatuvate
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Niguliste kirik Ettekanne II kursus Tallinn 2009 Niguliste kiriku arhitektuuri- ja ehituslugu Tallinna vanalinna lõunapoolmikusse, Toompea kõrgendiku ja Harju tänava vahelisele astangule rajatud Niguliste kirik asub Rataskaevu, Niguliste ja Harju tänavatega ümbritsetud alal, mis lõunas külgneb omaaegse Uue seegi territooriumiga.1 Üldiselt omaksvõetud seisukoha järgi oli kaubitsejate ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kiriku rajajateks 1230. aasta paiku orduvõimude kutsel üle
tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise zürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest. Ehituslugu 13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. Aastatel 19952001 Engeli spetsialistid nõustasid ja viisid läbi täiendkoolitusi nii
aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad on tegemist pseudobasiilikaga. 3 Basiilika erinevaid põhiplaane. Niguliste ajalugu Kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti sakraalarhitektuuri näiteid Tallinnas. Kiriku ehituslugu ulatub 13. sajandisse - üldiselt arvatakse, et selle rajasid 1230. aasta paiku saksa kaupmehed. Kuna linn ei olnud veel kaitsepiirdega ümbritsetud, oli Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, piiluavade ja pelgupaikadega ühtlasi ka kaitsekirik. Linnamüüri valmides 14. sajandil kaotas kirik kaitsefunktsiooni ning muutus tavaliseks kogudusekirikuks. Kuna aga mingeid teisi konkreetseid jälgi
teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest
ideaalselt Caravaggio valgusemäng ning inimemotsioonide esile tõstmine ilma, et inimene just esiplaanil oleks. Giovanni Lorenzo Bernini [Bramante] (1598 1680) meistriteos "Püha Theresa ekstaas" (1645 1652). See teos oma marmorist välja raiutud pilvede ja muuga mõjub eriti eemalt vaadates lausa maaliteosena; barokse kunstivaimu tüüpilisemaid kehastusi. Füüsiline valu viib orgasmini, mida võib näha ka Püha Theresa näost. Itaalia arhitektuur iseloomusta Peetri kiriku ehituslugu alates 16.saj Põhilised baroklikud ehitusdetailid? Püha Peetri kirik Roomas, 324. a. alustati, siis oli 5 löövilne, 1452 lõpetati. Peetruse haua ehitis! Paavst Julius II lasi 15.sajandi lõpul selle hävitada. Uuesti alustati 1506.aastal. Donato Bramante (1444 1514 ) näeb ette kreeka risti kujulist hoonet. Raffael (1483 1520) teeb kolm arvestatavat apsiidi ja läheb ladina risti peale üle, sureb varakult
Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed.Sandro Botticelli-"Kevad". 16.Portreemaal.Kustnik, teosed, mida kujutati. Piero della Francesca-"Federico da Montefeltro ja tema naine."Portreemaal näitab täpset seisust.Nende näod on rahulikud ja miimikata,kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad. 17. 16. sajandi suurim ehitis ja tema ehituslugu. Suurim 16 sajandi rajatis on Rooma Peetri Kirik. See rajati vana kiriku asukohale. See koht on veel tähtis kuna selles kohas löödi Peetrus risti. Selle püstitamist alustas arhitekt Bramante. Tema vaate järgi pidi see olema suure kupliga tsentraalehitis. Tema arvates pidi see ehitis täitma kõigetavalisemaid ja lihtsamadi vorme kuup ja kera, Aga kuna Bramante suri võttis tema koha üle Michelangelo. Michelangelo
ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i poolt soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks. Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise zürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö Circulos eest. Ehituslugu 13. mail 1994. aastal sõlmiti Kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta Eesti Kunstimuuseumi uue hoone projekteerimist. 5
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS................................................................................3 TARTU ÜLIKOOLI EHITUSLIK ARENGULUGU ARHIDEKTIDE JÄRGI.................................7 TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU........................................................14 KASUTATUD MATERJALID.................................................................................................15 LISAD.................................................................................................................................... 16 2 KLASSITSISMIST ÜDISELT JA EESTIS
Põnevad on ka muuseumi erinevad püsinäitused loodusest, ajaloost ja Eesti kultuurist. Kuressaare linnust on palju ajalooliselt uuritud ja selle kohta on avaldatud erinevaid artikleid, uurimusi ja raamatuid. Antud töös kasutan raamatut Kalvi Aluve "Kuressaare linnus" (Tallinn, 1980), kuid see raamat kajastab kindluse esimest restaureerimisetappi aastatel 1970-1980. Uuemad ülevaated linnusest tuginevad raamatule "Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus- kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses". Kirjapandu baseerub ennekõike uutel, aastatel 4 2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel. Autorid Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp (Saaremaa Muuseum, 2016). Samuti uurin muuseumi kodulehte ja ajaleheartikleid, et leida fakte ja andmeid tänapäeva kohta. Helistan muuseumisse ja küsitlen muuseumipedagoogi Jürje Koerti,
Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on olnud põhimõtteliselt vallutamatu. Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on alati olnud oma peremees. Selle lossi suur vastupidavus tähendab ka seda, et hoone kallal on töötanud oma ala profesionaalid. Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi. Ordu aeg 13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva piiridega linnusetüüp, mida tunti ammu gremaani ja Taani alal.
Ahju eesruumidest leiti 14. sajandi alguse keraamikat. Põhjatiiva siseruumides asunud neljanda kaevandi töödega taheti välja selgitada ruumide algne põrandatase, sellest madalamaid kihte uuriti surfidega. Välja kaevati kahe tulekoldega, refektooriumi kütmiseks kasutatud kerise ning tellistest laotud leeasemega köögiruum. Nende arheoloogiliste uuringutega näidati, et kloostri pikk, mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84, 86] 2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud. Väljakaevamistel selgus, et kloostri tegutsemise ajal oli koht kasutusel aiamaana, mida näitab kuivenduskraavi olemasolu. Kloostrit piiranud müüri ehitus ei saanud toimuda enne 14. sajandi algust ning esimesed puithooned rajati sinna alles 16./17. sajandi vahetusel.
traditsiooniline keskpunkt. Ei puudu juba möödanikust tuntud traditsioonid, nagu paraadid, rüütliturniir, "papagoilaskmine" ega Maikrahvi valimine. Vanalinna tänavad ja hoovid on täidetud muusika, tantsu, teatrietenduste, näituste ja laatadega. Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud
Duomo di Milano teeb eriliseks asjaolu, et kiriku ehitamiseks on kasutatud vaid marmorit. Duomo esimene arhitekt ei ole täpselt teada. Dokumentides mainitud Simone da Orsenigo paistab olevat rohkem midagi töödejuhataja taolist. Kõige tõenäolisem on, et kaasati palju arhitekte, mõned neist kindlasti ka Saksamaalt ja Prantsusmaalt. Müürsepad ja muud ehitusmeistrid olid palgatud Como ümbrusest jt maapiirkondadest, ent ka Austriast, Ungarist ja mujalt. Kiriku pikk ehituslugu kajastub ilmekalt fassaadil, millega tehti algust 1590. aastal. Esialgu pidi fassaad tulema maneristlikus stiilis suurte uste ja madalate akendega. Töö aga peatati, sest leiti, et tulemused ei sobinud kokku ülejäänud ehitisega ja 1650. aastaks valmis uus kavand, mille järgi säilis juba valmisehitatu, kuid sambaid ja tugipiilareid muudeti gootilikumaks. Fassaadi ehitamine jõudis lõpule alles 18071814 vastavalt Napoleon I juhistele.
Kolmas ja neljas korrus olid laskeavadega ja kaminatega korrased. Bremeni torniga on ühenduses Bremeni käik, mis ühendab Uut tänavat Vene tänavaga. · Kitsetorn on torn Harjuvärava ja Kiek in de Köki vahelisel Tallinna linnamüüri lõigul. Rüütli tänava käänus asetsenud torn rajati tõenäoliselt juba 14. sajandi keskel. Torni ehituslugu on komplitseeritud, kuivõrd andmeid selle kohta on säilinud fragmentaarselt. Torn on ilmselt oma nime saanud (tzegen thorn) läheduses olnud kitselauda järgi. Tornil oli neli korrust. Pärast Kiek in de Köki rajamist Kitsetorni tähtsus vähenes. Liivi sõdade ajal Tallinna piiramisel 1577. aastal sai torn kannatada ning pärast sõdu torni arvatavasti ei taastatud. Sellel kohal on 1673. aastal mainitud ,,varisenud torni". Torni on 1728
................. 8 Kasutatud allikad................................................................................................................ 8 Sissejuhatus Valisin Tartu sillad Emajõel oma referaadi teemaks, sest mulle pakub huvi Tartu jõesildade ajalugu lähemalt. Käsitlen referaadis tänaseid sildasid Emajõel, mis ületavad jõge Tartu linna territooriumil. Annan lühida ülevaate tänastele sildadele eelnenud ajaloost ja kokkuvõtva osa olemasolevatest sildadest üldiselt ehituslugu ning üldised andmed silla kohta. Materjalid teema kohta valisin suures osas internetist. Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal ürgorus. Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Geograafilise asukoha-, linna elanike arvu- ning elanike arvust tingitud transpordi kasvu tõttu on Tartule vajalikud eriliiki sillad üle Emajõe. Tänaseks ületab jõge kuus silda, millest kaks silda on mõeldud jalakäijatele.
ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele elamusele, mille annab arhitektuuri stiilsus, väljapeetus, rangus ja karm suurejooneline ilu, võimaldab linnuse külastamine saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga, tunda keskaja hõngu. Linnuse ehituslugu on tihedalt seotud eestlaste võitlusega saksa feodaalide vastu. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond - Saaremaa. 1228.-1234. a. formeerus Läänemaast ja Lääne - Eesti saartest järjekordne feodaalriigike - Saare-Lääne piiskopkond pindalaga umbes 7600 km². Piiskopkonna keskuseks oli alates 1265. a. Haapsalu. Võõras võim Saaremaal jäi esialgu siiski nõrgemaks ning võrreldes mandri - eestlastega säilitasid saarlased mitmeid eesõigusi
suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest
eksponeerimisvõimaluste tagamine külastajatele. Aegade jooksul on laevad kasutanud erinevaid kaikohti ning alates 2004.a. sügisest on aga kõik koondatud ajaloolisse Lennusadamasse (ehitati 1915.a.), millest saabki tulevikus muuseumilaevade sadam ning ühtlasi ka koht vabaõhuekspositsioonile. Aurik-jäämurdja Suur Tõll ex. Tsaar Mihhail Fjodorovits 1914 - 1917, ex Väinamöinen 1918 - 1922, ex. Volõnets 1917 - 1918, 1941 - 1988 EHITUSLUGU Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul. AJALOOST 1914.a
eksponeerimisvõimaluste tagamine külastajatele. Aegade jooksul on laevad kasutanud erinevaid kaikohti ning alates 2004.a. sügisest on aga kõik koondatud ajaloolisse Lennusadamasse (ehitati 1915.a.), millest saabki tulevikus muuseumilaevade sadam ning ühtlasi ka koht vabaõhuekspositsioonile. Aurik-jäämurdja Suur Tõll ex. Tsaar Mihhail Fjodorovits 1914 - 1917, ex Väinamöinen 1918 - 1922, ex. Volõnets 1917 - 1918, 1941 - 1988 EHITUSLUGU Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis Eesti Meremuuseum esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul. AJALOOST 1914.a. juulist kuulus Tallinnas oleva Imperaator Peeter Suure nimelise merekindluse juurde moodustatud jäämurdjate salka
Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni. Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena.Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi e. rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13.sajandi keskel. 1346. aastal andis Taani kuningas võimu Eestimaal üle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust omades nn. laokoha õigust. Kaubanduse kiire kasv
aadressil Väike-Kloostri tänav 1. Tallinna linnamüüri tornidest jäi Toompea poolsesse külge tänaseks hävinenud Saunatagune torn[1], Nunnatornist põhja poole jääb aga säilinud Saunatorn. Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Ehituslugu Nunnatorn (I Nunnatorn) ehitati aastatel 1311-1320 algselt sadultornina. 1422. aastal teostati senise sadultorni põhjalik ümberehitus ning selle tulemusel kujundati kaitsetorn (II Nunnatorn) hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65 m ja kõrgus 24,5 m. Nunnatorn on om ehituselt poolenisti sadultorn: kloostri pool torn maani ei ulatunud, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19
Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profaanhooneid, mis minu jaoks on mingi kindla tähendusega. Ma arvan, et võin väita, et minu valitud hoonetes on olemas Vitruviuse arhitektuuri põhiprintsiibid: firmitas(tugevus), utilitas(funktsioon), venustas(ilu). Õnneks on suurem osa Eesti arhitektuurist kenasti säilinud, kuigi suuresti tänu restaureerimisele. Paljudes kohtades käib ka praegu usin hoonete ajaloo uurimine ja restaureerimine. Gootika Jaani kirik Jaani kiriku ehituslugu on keeruline ning jaguneb paljudeks järkudeks. Ehitust alustati umbes 1220- datel, kui ehitati puidust kabel või siis juba kirik. Praegust põhiosa hakkati ehitama umbes 14. sajandi alguses. Kuid kirik sai kannatada Põhjasõjas, kus hävisid torni ülaosa, pikihoone ja koori võlvid. Kiriku proportsioone muudeti, kui seda hakati taastama 18. sajandil ning siis viidi kesklööv ja kooriosa ühise katuse alla. 19.sajandil oli eeskujuks klassitsism ning selle tõttu müüriti kiriku
annaabi.ee 
