-tsemendi tootmiseks -lubja põletamiseks -paberi- ja metallitööstuses -põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus) -heitvete puhastamise - joogivee töötlemisel -ning muudel eesmärkidel. b)Ehituslubjakivi- Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest. kasutatakse -killustiku tootmiseks -müürikividena -kõnniteeplaate - trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda -betooni täitematerjalina -teedeehituses -pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast, uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU. c)Täitelubjakivi- täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille survetugevus on alla 20N/mm 2. *Dolomiiti leidub kõige rohkem Lääne-Eestis ja eriti saartel (Saaremaal Kaarma karjäär). Dolomiit sarnaneb lubjakiviga. Ta on hästi töödeldav, eriti niiskelt. Dolomiidi tehnilised
samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel. · Ehituslubjakivi- Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest. kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast, uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU. · Täitelubjakivi- täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille survetugevus on alla 20N/mm2. · Sajandeid on meil lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse suurem osa kaevandatavast lubjakivist killustiku tootmiseks. Puhtamaid lubjakive kasutatakse lubja
Näiteks Tapa varud on veel kas´utusele võtmata. Kaevandama hakati juba 1914. Praegu on kasutatud 1,1 mld tonni.. Ka Kukruse lademe kivid on kallutatud lõuna suunas. Lõuna pool on raskem põlevkivi kavandada. Ordoviitsiumi maavarade hulka kuuluvad ka diktioneema argelliit ja fosforiit. Fosforiiti on kaevandatud Maardus, Kunda ja Tapa pärast toimu fosforiidisõda. Sillamäe piirkonnas on püütud diktioneema argelliidist ajada õlisid ja saada radioaktiivseid elemente. Ehituslubjakivist (eelkõige Lasnamäe lade) on tehtud Tallinn ja sellest saab killustikku ning aetakse lupja lubjapõletusahjudes. SILUR Kesk-Eestis, Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaal. Karbonaatsed kivimid. Fosiilide liigirikkuselt tunduvalt vaesem, kui ordoviitsium, aga see eest on kivistised ilusamad. Põhja-ranniku paljandused on kõik silur (näiteks Mustjala pank). Silur jagatakse lademetesse. Silur paljandub palju ja on seetõttu suhteliselt hästi uuritud. Siluris on vähe maavarasid, v.a
annaabi.ee 
