Tundsin, et minu tugevateks külgedeks olid stressirohketes olukordades kiirete lahenduste leidmine, julgust küsida ja uurida endale ebaselgeks jäänud tööülesannete lahenduste kohta ning nii kohalike kui ka alluvate inimestega suhtlemine. Nõrkadeks külgedeks loen enda puhul otsestes käskudes kahtlemises, et kas need vastavad maanteeameti või tellija poolt esitatud nõuetele ja mõnikord liigses kiirustamises, mis võivad mõjutada ehituskvaliteeti. Negatiivseid külgi proovin tulevaste tööülesannete täitmisel kindlasti parandada ja pöörata need positiivseteks 9 omadusteks. Arvan, et jätsin endast ettevõttele väga hea mulje, sest mind kutsuti järgmise hooaja alguseks tagasi tööle töödejuhataja ametikohale. 2.7 Isikuomaduste areng Tänu praktikale sain arendada oma juhtimisoskusi, lihvida suhtlemisoskust, rakendada oma
laienda Poolte Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ega vastutust ilma vastava kokkuleppeta s.h: - ehitusprojekt ja selle muudatused; - ehitustööde päevik; - kaetud tööde aktid; - ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde tulemid; - ehitusprojekti ekspertiisiakt, selle olemasolu korral; - teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid; - töökoosolekute protokollid; - Tellija poolt soovitavat ehituskvaliteeti kirjeldavad dokumendid. Lisatöö Lisatöö on Omanikujärelevalve poolt osutatav teenus, mis Lepingu järgi algselt tema ülesannete hulka ei kuulu, kuid tellitakse Tellija poolt lisaks teenuse osutamise ajal. Lisatöö vajadus selgub teenuse osutamise kestel. Lisatöö tegemiseks tuleb kokku leppida vähemalt vastavate teenuste osutamises, nende mahus ja tasustamises. Muudatustöö Muudatustöö on Omanikujärelevalve poolt teenuse osutamise raames osutatav
seestpoolt mõõtes. · Termograafia abil ei saa määrata piirde soojusläbivust; · Termograafia abil on võimalik: o määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust; o hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust; o leida külmasildasid ja hinnata nende suurust o leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust o hinnata ehituskvaliteeti; o leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 37. Materjali niiskussisaldust mõjutavad tegurid. Materjali niiskussisaldus sõltub: · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest; · temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on materjalide niiskussisaldus väiksem); · kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures); · materjalist ja tema omadustest. 38
Pildistada on võimalik nii väljast kui ka seest; külmasillad tulevad paremini esile seestpoolt mõõtes. Termograafia abil ei saa määrata piirde soojusläbivust. Termograafia abil on võimalik: määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust; hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust; leida külma- sildasid ja hinnata nende suurust; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust; hinnata ehituskvaliteeti; leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 22.Niiskus ehitusmaterjalides, hügroskoopne ala, kapillaarne ala, adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi
mitmeid uuringuid ilma tarindeid avamata. Termograafia abil on võimalik eelkõige: määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust, mis viitab soojusjuhtivuse ja niiskussisalduse ebaühtlusele; hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel, kui palju erineb hoonepiirete soojusjuhtivus; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust, tehes termograafilised mõõtmised normaaltingimustes ja ala- või ülerõhu tingimuses; hinnata ehituskvaliteeti: külmasillad, õhulekkekohad ja puudulik soojustus on tingitud eelkõige halvast ehituskvaliteedist; leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. Termograafia abil ei saa määrata hoonepiirete soojusjuhtivust. 66 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
1885. aastal kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond. Ala kujunes eriti just oma linnapoolsemas osas n.ö harituma rahva elupaigaks. Ülikooli õppejõud, ametnikud, üliõpilased ja teenistujad tähendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat ehituskvaliteeti ja elamuid, millel lisaks seintele ja katusele ka tibake arhitektuuri leidus. Tartu lõikes leiab sealt kindlasti eelmise sajandivahetuse puitarhitektuuri paremiku. Siiski leidub piirkonna raudteejaamapoolses osas ka lihtrahvale mõeldud tagasihoidlikumaid üürielamuid. Puidust linnaosadele on iseloomulik pigem küllalt ühtlane arhitektuurne tase, kus esindatud küll erinevad ajastud, stiilid ja esinduslikkus, puudub aga üks dominantne hoone või ansambel
annaabi.ee 
