Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis
Poliitilises mõttes oli esimene samm katoliikluse ja luterluse lähendamiseks aga 1555. aastal
saksa vürstide vahel sõlmitud Augsburgi usurahu.
Kloostrid kujunesid, vaatamata oma väiksesearvulisusele (vaid 12), 16. sajandil ordu ja
linnade järel koos piiskoppidega kolmandaks-neljandaks majanduslikuks ja
ideoloogiliseks jõuks keskaegsel Eestimaal. Samasugust rolli etendasid kloostrid ka
keskaegses ehituspärandis, olles vaieldamatult üks ehituskunstilisi dominante nii
3
linnaansamblis kui ka maastikupildis. Oli ju dominiiklaste kloostrikirik pikim (67 m)
sakraalhoone Eestis, Pirita kirik oma 1360 m suuruse põrandapinna aga mahult suurim
2
paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste
linnuskloostrid Kärknas ja Padisel.