2) kontrollib ehitustööde nõuetekohast kvaliteeti. 3) jälgib keskkonnaohutuse tagamist tööde käigus. 4 kontrollib töövõtja poolset lepingu täitmist. 5 kontrollib tehniliste dokumentide koostamist ja nende vastavust tegelikkusele. 6) esitab ettekirjutused puuduste kohta ja kontrollib nende täitmist osaleb tööde ülevaatamisel ja vastuvõtmisel. Hea ehitustava 1. Ehitised tuleb kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et nad oleksid ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad; ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. 2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a.
Reljeef Kreeka kunstis Kaunistavad peamiselt metoope, friise ja hauasteele. Friisidest on silmapaistvam Pergamoni altari friis. Metoop- tavaliselt reljeefide või maalingutega nelinurkne plaat. Friis-plastiliste kaunistustega rõhtne ehisvööt; seina rõhtsalt liigendav ehisvööt. Steel-ülalt ahenev neljakandiline reljeefide või raidkirjaga kivisammas. Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica Desiderio da Settignano (1430-64) Luca ja Andrea della Robbia Michelangelo Jacopo Sansovino Giovanni da Bologna ertel Thorvaldsen Auguste Rodin Tuntumad reljeefi harrastajad Eestist Ferdi Sannamees Anton Starkopf Aleksander Eller Aleksander Eller Ema ja laps Loodi 1930ndatel
1. Ehitusreeglite Nõukogu siinavaldatud käsitlus on kasutamiseks vaba selle avaldamise hetkest. Mistahes subjektid võivad jõustada seda enda võimkonna piires kas siin esitatud või muudetud kujul, sh. : lepingutes projektdokumentatsioonis projekti lähteülesannetes, arhitektuur-planeerimisülesannetes projekteerimislubades käskkirjade, ringkirjade, määruste ja muude õigusaktidega 1. Ehitised tuleb kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et nad oleksid ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad; ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. 2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid),
Kokkuvõte Niguliste kirik koos Oleviste kirikuga tunduvalt ületades oma kõrguselt ümbritseva hoonestuse, on vanalinna peadominaadid. Nende vertikaalid koos Toomkiriku ja Toompea linnusega kujundavad vanalinna silueti põhiteema. Eri aegadel tehtud uuendused ja täiendused on seejuures pea eranditult realiseerunud eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming. 7
mõistluse abiga. Aga mitte tavalise kogemuse kaudu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglite toetudes. Reegleid e " jumalikke proportsioone" olevat arvestatud juba antiikajal. Basiilika VanaKreekast pärit ühiskondliku hoone tüüp, mis kujunes põhiliseks kirikutüübiks. Pikkliku põhiplaaniga sammastega löövideks jagatud, kesklööv kõrgeim ja laiem kui külglööv. Pilaster seinasammas, mille ül. On müüri tugevdada ja ehituskunstiliselt liigendada. Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus
Enamik tarberuume paiknes keldris ja I korrusel. Neist lääne poolsed pikk 3-lööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal on ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4-tahulised piilarid. Hoone ida poolse neljandiku moodustavad kaks eelmisest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt silmapastvaim kogu lääne poolset osa hõlmab kodanikesaal- 8-tahulistele saledatele piilaridele toetuvad kõrgete servjoonvõlvidega 2-lööviline ruum, mille loode võlvikusse tõuseb sirge peatrepp. Mitmeosalise profileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikeda kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põja seina kõrgete akende lintvuugistikuga taidpalendid on Tallinna hilisgootikale tüüpilised.
Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12] 1.4 Kirna mõis Kirna mõis (vt joonis 1.4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad maavaldused Haapsalu asehaldur Hans von Fersenile. Alates rajamisest kuulus mõisakompleks üle 150. aasta von Fersenite valdusse. Nende poolt ehitati veel 18. saj III veerandi lõpus varasema puithoonestuse asemele barokne mõisasüda. (Alas, R. Järvamaa mõisad. Paide: Kuma kirjastus, 2009) Fersenitelt pärandus mõis abielu liinepidi edasi
4 Raisma, M., (2004) Tallinna Raekoda Tallinn Town Hall, Tallinn; Kunst 55 Raam, V., (1993) Eesti arhitektuur I Tallinn, Tallinn; Valgus tahulised piilarid. Keldrisaal ehk kaubasaal on raekoja üks vanemaid ruume. Hoone idapoolse neljandiku moodustavad kaks eelmistest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt simapaistvaim kogu läänepoolset osa hõlmav kodanikesaal kahele kaheksatahulistele saledatele kalasabamustrilistele piilaritele toetuvate kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli
Joonis 3.14 Vert. XPS +hor. 500 mm keramsiitkruus + hor. 0,52 +17,8 / 0,91 +15,5 / 0,85 1,2 m XPS soojustus 100 mm, Joonis 3.15 100 mm XPS sügavale ilma hor. soojustuseta ja 0,35 +18,2 / 0,92 +15,5 / 0,85 taldmiku külmasillata), Joonis 3.16 Sokli lisasoojustamisest tuleb siiski tõenäoliselt loobuda mõnede ehituskunstiliselt silmapaistvate hoonete puhul, millel on väärtuslikud kõrged klomppaest või maakivist soklid, mis moodustavad olulise osa hoone arhitektuurist. Selliseid maju on puidust korterelamute hulgas tegelikult aga suhteliselt vähe, pealegi on uhke eksponeerimiseks mõeldud pind sageli ainult elamu tänavapoolsel küljel. Praegu püütakse hoone renoveerimisel sageli aga eksponeerida ka selliseid sokleid, mis ajalooliselt olid
annaabi.ee 
