Matteuse e. Hilisema nimetusega Püha Antoniuse kaabel on kiriku arvukatest juurdeehitistest avaraim. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Käärkambrist läänepoole on paigutatud Väike kaabel. Iseseisvat välisportaali sellel kabelil ei ole. Väikese kabeliga külgneb läänes Püha Jüri kabel, millest on tänapäevaks säilinud vaid idapoolsem võlvik. Praeguse suuruse ja ilme omandas eeskoda 17. sajandi teisel poolel, ruumivorm ja ehituskunstilise üldilme on kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. 3 Kristina Soboleva Niguliste kirik Ajalugu Niguliste kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Sel ajal ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirde ja bastionidega ümbritsetud
Niguliste kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele ning oma stiililt kuulub ta hilisgooti sakraalarhitektuuri hulka. Kiriku pikihoone lääneotsalt kõrgub võimas neljatahuline torn, mille põhiliselt keskaegset kiviosa katab omaaegsetele barokkvormidele lähedaselt taastatud mitmeastmeline avatud rõdude ja tuulelipuga kroonitud kiiver. Kiriku põhjakülge ääristab rida eriaegseid ja ka ilmelt erinevaid juurdeehitisi. Oma praeguse ruumivormi ja ehituskunstilise üldilme on Niguliste kirik omandanud mitmesuguste ümber- ja juurdeehituste tulemusena. Niguliste kiriku pikaajaline ehituslugu ei ole mitte ainult muudatusterohke, vaid läbi paljude sajandite ulatuvana ka erinevaid stiiliperioode haarav. Ajalugu Kiriku täpseid rajamisdaatumeid täpselt ei teata. Esimesed Niguliste kirikule viitavad kirjalikud teated pärinevad kuskil pikihoone lääneosas asunud, kuid mitte enam säilinud hauaplaadi tekstist. Arvatavasti olid kiriku rajajateks 1230
EHITUSMÕISTED Restaureerimine- Ennistama ehk taastama esialgsel kujul. Konserveerimine- Tööde kompleks, mis tõkestab objekti edasise hävinemise selle konstruktiivse ja dekoratiivsete elementide kindlustamise ja kaitsega ilma neid muutmata. Revaloriseerimine, taasvääristamine ehitise, ansambli, ajaloolise linnaosa varjatud või minetatud ehituskunstilise väärtuse taastamine (väärtust vähendavate elementide kõrvaldamise ning väärtuslike elementide esiletoomise teel). Rekonstrueerimine a) ehitise, ka ansambli või asumi ümberehitamine selle ajakohastamise, otstarbe muutmise või tehnoloogilise täiustamise eesmärgil; b) oletuslik (mitte autentsusel põhinev) taastamine. Remont (seni kapitaalremont) ehitustööd iganenud või lagunenud ehitustarindite taastamiseks või uuendamiseks
ning Tartust kaks kirikut: Jaani ja Toomkirik. Lisasks analüüsin Danse Macabre maali Niguliste kirikus. Tallinna ja Tartu keskaegsed kirikud Siiani veel lünklike andmete tõttu on kujutlus Tallinna keskaegsete kirikute vanemast ehitusloost alles mitmeti oletuslik. Toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Pühavaimu kirikuhoonete hilisemad kapitaalsed ümberehitused on nende esialgse kuju kohati tundmatuseni muutnud. Ehitustegevuse aktiivsuse ja ehituskunstilise mõjukuse poolest võitles Tallinnaga keskajal Tartu ning oli Tallinnast 14. sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut. Tallinn Toomkirik Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis
roosaknad - vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud Tallinna gootikat. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talum-teravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Tallinna Peeteli kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level
kesklöövi akendini. Sealt ülespoole algab muide ka torni kirde- ja kagunurga puhastest kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud. Niguliste algpikihoonet täiendanud tugev läänetorn on kõigiti kooskõlas kiriku üldise ehituskunstilise orientatsiooniga, sest nii Vestfaali kui ka Gotlandi 13. sajandi kirikutes oli nelinurkse põhiplaaniga ja pikihoonest 7 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 8 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 9 massiivsemate seinamüüridrga läänetorn väga levinud
Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv külglöövist pisut kõrgem ning selle täiendav valgustamine toimub seetõttu ülalt, võlvialuse akende kaudu. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintelpaiknevad ümarad roosaknad- vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekesstiilis puust ehisraamistik. C. A. Gabler n kirikule ehituskunstilise ilme andmisel kasutanud ka motiive kohalikust, eriti Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talumteravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna 15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Viimane osa samuti Tallinna keskaegsele arhitektuurile iseloomulikuks detailiks.
Peaaegu kõikide kirikute juurde kuulus eraldi seisev kellatorn, Novgorodimaa eripäraks kujunes aga kellade sein e. zvonnitsa. Novgorodi ja Pihkva arhitektuur jätkas oma iseseisvat arengut kuni nende liitmiseni Moskva alla 15. saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13.sajandil oli aga suure kultuurilise ja ehituskunstilise tõusu läbi teinud Vladimir-Suzdalimaa, kus juba 12.sajandil kerkis rida esmaklassilisi ning omanäolisi sakraal- ja profaanehitisi. Erinevalt Novgorodist ja Pihkvast järgisid Vladimir-Suzdalimaa ehitusmeistrid Bütsantsi eeskujusid. Vladimiri suurima ehituse Uspenski peakiriku (12.saj.) lähtuti traditsioonilisest ristkuppelkirikust. Hästi tahutud kividest ehitatud seinapinna jaotab kaheks horisontaalne rippsammaste vöö, vertikaalselt
annaabi.ee 
