mahukas ja kõrge torn Paides oli ehitatud kohalikust valkjast peast. Nagu tavaliselt keksaegsetes kindlustornides, täitis ka siin sügav pime alumine korrus kas laoruumi või vangla ülesandeid. Teine korrus oli kujundatud eluruumiks, kuhu pääses umbes 10m kõrgusel paikneva ja raskesti rünnatava ukse kaudu. Mantelmüürilinnustega võrreldes oli tornilinnus ehituslikult tunduvalt vähenõudlikum ja soodsam. Väikeste ehituskuludega võimaldas kiiresti püstitada tõhus kindlusehitis, mida hiljem võidi ümbritseda tugevama müüriga, täiendada kõrvalehitistega jne. Kolmanda osa moodustasid kastell-linnused. Needki pärinesid vana-rooma ehituskunstist. Tavaliselt nende ehitamine polnud aeganõudev. Esmakordselt rakendati see tüüp Põhja-Eestis Tallinna Toompea kiireloomulisel kindlustamisel. Toompae esimene kivilinnus, pikaks venitatud ristkülikuna püstitati praeguse T
Kotli selle laudisega, jättes vaid trepikoja aknale kiviraamistuse. Kummalgi korrusel asub neli kahe-kolmetoalist korterit. Elutoad on küll läbikäidavad, kuid üldiselt tunduvad ruumide propotsioonid head. Arhitekti A. Hellati arvamist mööda tundub pealiskaudsel vaatlemisel, et korterite ruumijaotus on äärmiselt lihtne ja endastmõistetav, kui just need omadused ongi plaani suurimasks vooruseks, sest on püütud saavutada minimaalsete ehituskuludega kõige tarvilikumad mugavused ja otstarbekam ruumide kasutamise võimalus. ,,Tallinna majas" asus ühine vannituba keldris, aga nüüd paigutati igasse korterisse torustikku kokku hoides asetati üksteise kõrvale köök, dusiruum ja klosett. Dusiruum oli köögist eraldatud vahatatud eesriide abil, nii köök kui ka duss said sooja vett ühisest katlast pliidikapis. Ühtlane rõhtlaudis, madal katusekalle ja senise kuupmaja asemel piklik maja mõjuvad üsna funktsionalistlikult
eeltoodud märkustest. Lame- ja viilkatuse võrdlev maksumusuurimine seisneb nii erinevate viimistluste kui katusekonstruktsioonide võrdluses. Keskmise suurusega avade puhul on sarikatega katus odavam kui võrreldava kvaliteediga lamekatus osaliselt ka seetõttu, et selliste avade katmine sarikatega on tavaliselt lihtsam kui kõrgete taladekasutamine. 5 Viilkatused, kuigi suuremate ehituskuludega, on aga vastupidavamad kui lamekatused, mis on seejuures eriti tundlikud halvasti valmistatud alusele ja ebatäpsustele töös. Negatiivsed kogemused seoses odavate lamekatuste kasutamisega on kaasa toonud nende vältimise igal võimalikul juhul. 6) Katuselaternad Katuselaternad on tavaliselt kõige ökonoomsemaks ruumide valgustamise mooduseks siis, kui võimalikuks alternatiiviks oleksid vaid aknad ja kohtvalgustus lampidega. Kuigi maksumuse seisukohalt on viimane
annaabi.ee 
