1640ndatel aastatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele Hornbastion, millega seoses rekonstrueeriti mainitud eesvall Viru värava rondeeli ning mainitud bastioni vahel. Sellele eesvallile rajati kaks hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne on 1980ndatel aastatel rekonstrueeritud Restaureerimisvalitsuse töökojana). Valli ja linnamüüri vahele jäi sellega seoses aga vaba ruumikas ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652 Uus tänav. 17. sajandi lõpul alustati sõjaohu kartuses aga uute ning seninsest hoopiski võimsamate muldkindlustuste planeerimist. 1686 kinnitati Erik Dahlbergi ja Paul von Esseni projekt, mis nägi ette 11 võimsa bastioni ja 3 raveliini ehitamist, millega oleks ümbritsetud kogu tollane linn, v.a Toompea järsk lääne- ja loodekülg. Vastavalt sellele plaanile jõuti enne linna kapituleerumist Vene vägedele
hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui traditsioonilise põllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kasvas siinne hoonestus plahvatusliku kiirusega, omanikeks peamiselt eestlased. Kuigi vähesel määral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud
annaabi.ee 
