antiikkultuurile mõõdukuse nn kuldse kesktee taotlus ja äärmuste või liialduste vältimine.Kogu hoone väljendab ülevat pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust. Kreeka arhitektid austasid ja imetlesid süsteemikindlust, mida õppisid matemaatika ja muusikateooriast.Tempel ei olnud kunagi jäigalt reeglipärane, vaid jäeti võimalus väikeseks improvisatsiooniks ja vabaduseks.Arhitektid oskasid harmooniliselt ühendada üksikut ja üldist suurte ehituskomplekside loomisel. Kuulsaimaks on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj.e.m.a. ja millest on saanud Vana-Kreeka sümbol. Müüriga ümbritsetud Kreeka akropoli rekostruktsioon. Kuna sammas oli kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, siis jaguneb arhitektuur: 6 1) Dooria stiil on vanim, ta on lihtne ja range.Sambad on madalad ja jässakad, seetõttu mõjub ehitis raskepärasena
Kõik maia tseremoniaalsed keskused olid rajatud ümber suurte avatud väljakute, mida ääristasid kõigist või mõnest küljest monumentaalsed ehitised. Aja jooksul loodi uusi ehitisi, mis haarasid endasse varasemaid hooneid, nii et tihtipeale saavutasid maiad monumentaalsuse üht hoonet teise peale, kohale või ümber rajades. Kuigi maiade linnade üksikuid osi ühendasid teed, määratles linnaplaani keskusest äärte poole pigem väljakute ja ehituskomplekside jada, mitte aga tänavavõrgustik. Avaliku ruumi ühiskondlikuks tegevuseks moodustasid avatud sillutatud väljakud, mitte hoonete sisemus. Avalikke väljakuid ümbritsevate ehitiste massiivsed seinad ja fassaaddekoratsioonid olid olulisemad kui ehitiste interjöörid ning kujutasid endast tausta nii poliitilisele kui religioossele tegevusele, näiteks ohverdamine, tants ja pallimäng. Suuremale osale
erosioon. Erosiooni ohtlikeks loetkse juba 3-5 kraadise kallakuga pinnal esinevaid muldi. Tihe taimestik takistab mullaerosiooni. Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurtelt aladelt mulda ära tuul - tegemist on deflatsiooni ehk tuulekandega Deflatsioon esineb enamasti väikeste sademetehulgaga tasastel kuivadel maadel kus tugevad tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. Suur osa muldadest on ehituskomplekside rajamisega hävitatud (füüs. degradatsioon). Tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinemisele ka mitmete taime koosluste hävinemise. Muldi hävitatakse ka kaevanduste rajamisel. Muldade keemiline degradatsioon on seotud töötusest pärit ainete sattumisega mulda. Enamasti saastub sellise tööstusettevõtte lähiümbrus, kui osaliselt kanduvad saasteained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on Põhja- ja Lääne-Euroopas suureks probleemiks
annaabi.ee 
