ehitised mõjuvad täiuslike ja harmoonilistena, arhitektid kasutasid ülima täiuslikkuse saavutamiseks ka mõningaid optilisi parandusi, nt, et sambad tunduksid ideaalselt vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult sissepoole kallutada. Templid olid kaunistatud reljeefide ja ehisornamentikaga, tänaseks säilinud peamiselt lumivalged marmorehitised olid tegelikult suures osas värvitud kirgastes toonides. Arhitektid ei tegelenud ainult üksikute hoonete projekteerimisega, vaid lõid ka suuri ehituskomplekse, kuusaim nendest on Ateena Akropol. Skulptuur Skulptuur oli vanakreeka iseloomulikumaks ja enimloodud kunstiliigiks. Skulptorite peamiseks aineks oli inimene. Skulptuure loodi ehitiste kaunistamiseks kui ka eraldiseisvaid nn. vabafiguure. Arhailise ajajärgu skulptuurid on egiptuse kunsti mõjutustega, kujud on kanges poosis seisvad, näos ühesugune grimassitaoline nn. Arhailine naeratus. Edasiminek aga seisneb
ehitustehnilisi uuendusi. seoses lubimördi kasutusele võtuga hakati ehitama kaari, võlve ja kupleid. Teed sillutati kividega. Üle jõgede ehitati sillad, mis toetusid mitmekordsetele kaaristutele.(Pont du Gard'i veejuhe) materjalidest kasutati põletatud telliseid ja betooni. Roomlastele iseloomulik ehitis on triumfikaar ühe või kolme kaaravaga. Püstitati monumendiks suurte võitude ja ühiskondlikult tähtsate sündmuste puhul. Meisterlikult osati konstrueerida suuri ehituskomplekse nt foorumeid. Forum Romana pea foorum. Basilika- pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille 2 rida sambaid jaotas 3 ruumiks. Kasutati äri ja kohtu hoonena. Hiljem kujunes kiriku tüübiks. Kivisillutisega teed- olid riiklikud. Suunatud kiirtena Roomast Itaalia erinevatesse nurkadesse. Via Appia; Via Aurera; Via Flaminia jne. Anti välja teede nimistuid ja reisijuhte. Elamud- ülikute villad ja paleed asusid küngastel, mägede nõlvadel ja kitsastel tänavatel olid lihtrahva elamud
uusi ülesandeid. Eriti silmapaistvad on rooma arhitektuuri praktilist ja ilmalikku laadi ehitiste alal. Veel praegu äratavad imetlust nüüd enamasti varemetes olevad tee- ja sillaehitised, veevärgid, linnamüürid ja väravad, lossid ja villad, turu- ja kohtupaleed, saunad (termid), samuti kõik avalike lõbustuste jaoks määratud ehitised tsirkused, teatrid, amfiteatrid jne. Eriti meisterlikult oskasid roomlased konstrueerida suuri ehituskomplekse. Seda tunnistavad eelkõige foorumid. Foorum oli lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, mis ei puudunud üheski Rooma riigi linnas. See oli määratud avalikuks läbikäimiseks ja poliitilise elu üritusteks. Toredad olid keisririigi ajastu foorumid, mis tekkisid Rooma peafoorumi (Forum Romanum) läheduses. Need olid piklikud nelinurksed väljakud, ümbritsetud kõrgete müüridega, mis pidid kaitsma linnakära eest