joonia stiil Hilisem Sammas on saledam ja kõrgem. Toetub ümmargusele baasile. Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid justkui rulli keeratud. See on voluut. 3.korintose stiil Kõige hilisem Kõige uhkemad sambad. Võrreldes dooria ja joonia sambaga veel saledamad ja pikemad. Kapiteeli ülaosas taimemotiivid Suurim ja tuntuim antiikne pühapaik on Ateena Akropol Ateena Akropol 5.saj.e.m.a. toimusid Ateena Akropolil suurejoonelised ehitustööd. Sinna püstitati terve ehituskompleks: mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ja riigikassa. Sisse pääses läbi sammastatud väravehitise. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES Õpilane: Anne-Ly Väli Klass: 11 E Õpetaja: Aet Kallam
Seth-Kõrbete jumal, Osirise vend ja põhi- vaenlane. Amubis-matustetalituse ja palsameerimise jumal. Thot-kuujumal, kirjakaitsja, hieroglüüfide leiutaja. Jumalatele olid püstitatud templid. Surmajärgne elu-e. uskusid, et peale surma jätkub eluy samasugusena nagu see oli seni olnud. Palsameerimine-siseelundite eemaldamine. keha kuivtatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse. Keha tuli säilitada. Templid-olid neljanurksed, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ehituskompleks. Peavärav paiknes otsaküljel. Suuremad templid rajati Uue riigi ajal. Tähtsamad templid-Luxori, Karnaki, Ramses 2. Hatseptseti templid. Teadus-arstiteadus, päikesekalender, geo- meetria.
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne
Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid.Arstiteadus- egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoppe. Usuti, et haiguse korral aitab vaid õige diagnoos ja ravi. Päikesekalender- nad tuginesid ajaarvestuses enamvähem täpselt väljaarvestatud päikeseaastale. Avastasid, et kui algab Niiluse üleujutus, siis hakkab varjus olnud täht Sirius uuesti särama
VANA-EGIPTUS Vana-Egiptuse riigi ajaline Ajalooline taust, mõjutused Ühiskonna- ja riigikorral määratlus · Vana riigi periood u 2700-2200 · Muistne Egiptus ulatus Niiluse · Rangelt hierarhiline. eKr esimesest kärestikust jõe · Kuninga võim tugines kitsale suudmeni ülikkonnale. (riigiametnikud, · 2200-2000 eKr, jagunemine preestrid) · Jagunes Alam- ja Ülem- · Talupojad, allautatud riigi ran teineteisest sõltumatuks Egiptuseks. ...
Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega. Skulptuur: Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga. Reljeef kiriku seintel. Reljeefidel kujut vana testamendi lugusid, Jeesuse elu ja pühakute lugusid, ukse portal on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst:
Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja koht, kus ta asub, aeg, millal ehitati? Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim. mõni tempel, mis kompleksi kuulub. Parthenoni tempel Miks kreeka templid on avaldanud hiljem mõju hilisemale lääne arhitektuurile? Ta on seletatav Kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega ja on ideaalne. IV Oleviste kirik Nim. stiil,saj, maa. 15.saj., basiilika, Eesti Nim. stiili tunnus. Võimsad nelinurksed piilarid või saledad kaheksatahulised piilarid
Savinõud-ja kujud näitavad juba 4 aastatuhandel e.m.a oma loojate kindlat, peenemaitselist sormitaju ja meisterlikku materjali valitsemist. Mesopotaamia ehituskunsti peamiseks saavutuseks olid templid, valitsejate lossid ja linnade kindlustused. Mesopotaamias polnud head ehitusmaterjali kivi, tuli ehitada savitellistest, mis olid ainult päikese käes kuivatatud. Kasutati sisseveetud kivist detaile ukspiitu, sambaid jne. Tempel polnud ainult pühamu , vaid kogu elu keskus, keerukas ehituskompleks, kuhu kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid. Templite tüüpilisemaks tunnuseks oli kõrge massiivne torn, nn. Tsikuraat, mis astanugutena ülespoole ahenes. Astangute külgedel olid trepid ja mitmesugused väljaehitused. Torni ülemisel korrusel paiknes pikk ja kitsaas tempel jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud tavaliselt otse vaid keerulist teed pidi, näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest
kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged 6. Nimeta Ateena Akropoli ehitised ja skulptuurid. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiilis Akropolis asub Parthenoni tempel. Joonia stiilis on Nike tempel Ateena Akropolis. Akropolis asus ka Erechteioni, Chalkotheke ja Propylaia templid. Ateena Nike kuju oli erandlikult tiibadeta, et ta ei saaks Ateenast minema lennata. Keset akropoli asus Pheidiase loodud tohutu Athena pronkskuju. Athena kullatud kiivrit ja odaotsa nägid kõik meremehed Pireuse sadamale lähenedes
Skarabeus Joonis 4. Püha kass 1.3 Templid Paljud vaaraod lasid ehitada iseenda ja jumalate auks suuri templeid. Mõned templid kuulusid vaaraode hauakambrite juurde, nad püstitati eraldi kohtadesse või teiste juurde nagu Karnakis. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Teebas ehitati Amon-Ra´le pühendatud Karnaki tempel ja umbes kolme kilomeetri kaugusel väiksem Luxori tempel. Joonis 5. Luxori tempel Joonis 6. Karnaki tempel Niiluse poolt 1.4 Surmajärgsus Vanad egiptlased nautisid elu ja soovisid maiseid lõbusid ka pärast surma. Nad uskusid, et
*Üks teks loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis veelgi suurem olla. *Jumalate tunnused tihtipeale kattusid, erinevaid jumalaid võidi samastada. *Tähtsad polnud usu üksikasjad, vaid see, et jumalaid austataks ja nende eest rituaalselt hoolt kantaks. *Jumalad võisid liikuda nii taevas kui ka maa peal, kuid neile tuli rajada ka kindlaid maapealseid kodasid-templeid. *Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Templi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ja selle taga omakorda olid väiksemad ruumid, kus hoiti jumalate kujusid ja kuhu tohtisid siseneda ainult preestrid. *Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. *Korduvate ümberehituste käigus valmisid Teevas Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel ja umbes 3km kaugusel väiksel Luxori tempel.
asenduskell. · Teine kell, mis on tornis tänapäevani, kaalub 13,76 tonni, on 2,2 m kõrge ja 2,9 m lai. · hakkas tööle 1859. aasta juulis. Parlamendi hooned Ajalugu · Uhke Londoni parlamendihoone Thamesi kaldal, mis on juba 500 aastat olnud parlamendi Ülem- ja Alamkoja asupaigaks. · Esimest korda ehitati see 11. sajandil. · Selle nimi tuleneb naabrist Westminster Abbeyst · Paleel on kaks struktuuri: Old Palace, keskaegne ehituskompleks, mille hävitas suurem tulekahju 1834.aastal ja selle asendus,New Palace, mis seisab tänini. · Oli kõige esimene Londoni palee inglise kuningatele kuni enamus hävitati tulekahjus 1512. aastal. · Pärast seda oli see pralamendi hoone, kus kohtumisi on toimunud alates 13. sajandist. · Esimest korda sai seal parlament kokku aastal 1295. · 1834 aasta tulekahju hävitas sellest palju ja ainukesed hooned mis suudeti päästa olid
Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk, inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad
väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filosoofia keskus Antiik-Kreekas. Olemuselt rahva kogunemise koht, puudesalu. akropol ehituskompleks, Vana-Kreeka tuumik, linna kindlustatud osa. Paiknes kõrgel künkal, kuhu püstitati linnriigi kõige esinduslikumad hooned. akvedukt üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. ambulácrum (ld.) puudega piiratud jalutustee või lehtlakäik ambulatio (ld.) jalutustee amfiteater Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile; Vana-Roomas ülalt katmata
Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk, inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.), Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti ka kõige kaugematesse ridadesse
m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); 3. Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi
Üks vanimaid templeid, mis on säilinud meie ajani on Hera tempel Olümpias (dooria stiilis, 7 saj lõpust e.m.a.).Olümpose, Kreeka kõrgeima mäe tipp jääb sageli pilvede varju. Muistsete kreeklaste kujutlustes elasid sellel mäel jumalad ja jumalannad. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed (autor MNESIKLES). Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel (peripteer, 5 saj.e.m.a.). Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis, seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor PHEIDIAS. Parthenoni templi autoriteks on kaks kreeka tublimat ja kuulsamat arhitekti IKTINOS ja KALLIKRATES.
oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. Pilet 4. Vanakreeka arhitektuur Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Ka Kreekas oli tempel jumala eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt
,,Kuninglike järglaste majas" õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Oli veel mitmesuguseid templikoole. Religioon- polüteism (mitme jumala austamine) Panteon: · Polüetistliku religiooni jumalate kodu e. Jumalkond. · Antiikajal kõigi jumalate tempel. Templid- maapeale rajatud kojad, kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Tempi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ning selle taga väiksemad ruumid, kus hoiti Jumalate kujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel. Surmajärgsus-Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal
surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe. Erinevus: Egiptlastel oli detailne ettekujutulus surmajärgsusest ja sellel polnd midagi viga, erinevalt mesopotaamlastest, kes kartsid seda. Templid: Egiptus: Templid olid maapeale rajatud kojad, kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Tempi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ning selle taga väiksemad ruumid, kus hoiti Jumalate kujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon-Ra'le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel. Mesopotaamia: Kuna tempel tähendas Jumala kohalolekut ja seega kaitses linna, rajasid linnad tavaliselt mitu pühamut eri jumalatele
Surma järel Apis mumifitseeriti ja maeti spetsiaalsesse Apiste hauakambrisse. Tema koha täitis aga uus Apis-härg. Templid ja jumalateenistus Jumalad võisid egiptlaste meelest olla paljudes erinevates kohtades, olgu taevas või maa peal. Kuid nad soovisid ka kindlaid varjupaiku, kus inimesed nende eest pidevalt hoolt kannaks. Selleks rajati neile templeid. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Massiivne peavärav kreekapäraselt püloon paiknes templi otsaküljel. Templi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu, mille taga paiknes sammassaal ja selle taga omakorda väiksemad ruumid, kus hoiti jumalakujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue Riigi ajal. Siis valmisid Teebas korduvate ümberehituste käigus Karnaki hiigeltempel ja sellest u 3, 5 km eemal paiknev väiksem Luxori tempel.
religioonide kaudu. Tähtsamad jumalad: Ra,Amon,Amon-Ra,Horos,Osiris,Isis,Seth. Jumalaid kokku oli umbes 740. Tihtipeale erinevate jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud mitte usu ükskikasjad, vaid see et jumalaid austati. Püha loomaks oli skarabeus-sõnnikumardikas. Templid ja jumalateenistus- jumalate jaoks loodi maapealseid kodasid, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nendeks nimetati templeid. Tüüpiline tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Templis paiknev jumalakuju oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Seda toideti, pesti, riietati. See toimus kõik templi sügavustes. Jumal näitas end lihtrahvale mõne suure pidustuse ajal, kui preestrid tõid jumala templi sügavusest templi värava ette. Surmajärgsus- egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Iga lahkunu jätkas elu pärast surma samamoodi nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid oma rikkust jne
annaabi.ee 
