uusi linnaehituslikke ümberkorraldusi. Eelmisel, 16.sajandil olid ka Inglismaad raputanud ideaallinna ideed, neid jätkus 17.sajandissegi, ent nagu mujalgi, ei jõutud ka siin ideedest kaugemale. Linn aga oli ahtaks jäänud juba ammu. 17.sajandil hakatigi tegelema pealtnäha lahendamatu ülesandega muuta keskaegne linn kaasaegseks. Sel alal sai teerajajaks inglise 17.sajandi I poole väljapaistvaim arhitekt, rahvusliku ehituskunsti rajaja Inigo Jones. 1618. Aastal asus ta tööle Londoni ehituskomisjoni linnaplaneerija ja arhitekti ametikohale. Jones oli põhjalikult tutvunud Andrea Palladio arhitektuurse pärandigamis inglastele näis hästi sobivat. Jones läheb aga Palladiost kaugemale, sest kui Palladio vaatles ainult ühte hoonet, selle otstarbekust ja mugavust, siis Jones lähtus linnast kui terviklikust organismist. Esimesena pani Jones uues linnaplaanis paika Covent Gardeni, mille rajamisest sai alguse Londoni geomeetrilise põhiplaaniga väljakute ja
Engelhardti kulukama, kuid kaasaegsema lahenduse kasuks. 1902. aasta jaanuaris oli saadud arhitekt Rudolf von Engelhradtilt nõusoleks hoone ehitusplaanide valmistamiseks ja laekunud temalt ka eskiis, mis otsustati võtta lõpliku projekti ja eelarve koostamisel aluseks. Pöörduti kõigi vilistlaste poole üleskutsega annetuste või tähtajaliste laenude saamiseks. Rudolf von Engelhardti koostatud projektid ja eelarved jõudsid ehituskomisjoni kätte veebruaris ja kohe alustati ka ehitusettevalmistusi. Tööde teostamine usaldati ehitusmeister Wilhelm Sternfeldti ja maaler Neumanni hooleks. 1902. Aasta novembri ,,Nordlivländische Zeitung" teatab 21. novembril toimunud uue konvendihoone avamispidustustest. Artiklis ülistatakse maalilist ,,saksa villastiili", milles on hoone teostatud, selle vormide terviklikku harmooniat, materjalide ehedust ja siseruumide värvikombinatsioonide maitsekust.
peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Meie Alma materit peetakse Eesti kultuuriajaloo tugisambaks, akadeemiliseks Mekaks, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Eesti piire. Ilma ülikoolida ei ole Tartu see, millena me teda tänapäeval tunneme. 16 Hoone ehitati Põhjasõjas purustatud keskaegse maarja kiriku kohale. Hoone projekteeris ülikooli ehituskomisjoni juhataja J.W. Krause, kelle esimestes projektivariantides oli veel tugev varaklassitsismi mõju. Hoonele pandi nurgakivi 1805. aastal ja juba aasta pärast valmisid võlvkeldrid ja alumine korrus. 1807. aastal viidi hoone katuse alla ja lõplikult valmis 1809. aasta 3. juulil. 2 Tulenevalt Tartu soisest pinnasest on sarnaselt Jaani kirikule ja paljudele teistele kesklinna hoonetele on ülikooli palkparvedele rajatud keldrikorruse seinad moodustanud koos
annaabi.ee 
