sulamistemperatuuri alandamiseks. Iseseisvalt ei moodusta klaasi. Selgitajad on naatriumoksiid (Na2O), kaaliumoksiid (K2O) ja pliioksiid (PbO) Stabilisaatorid annavad klaasile kemikaalikindluse. Stabilisaatorid on kaltsiumoksiid (CaO ja alumiiniumoksiid (Al2O3) *Klaasi omadused. Klaasi omadused sõltuvad tema koostisest, valmistamise ja töötlemise viisist Klaasi tihedus on 2200...3000 kg/m3. Kvartsklaasid on kergemad ja pliiklaasid raskemad. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m3 Tavalise ehitusklaasi soojaerijuhtivus on 0,7...0,8 W/m°C, soojuspaisumistegur 5...9x10-6/°C. Soojust absorbeeruvaid klaase ei soovitata kasutada liiga suurte ruutudena *Optilised omadused. Klaasi optilised omadused on sõltuvad selle koostisest ja valmistusviisist Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92% nfrapunase kiirguse läbilaskvus 70-80% UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid.
Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksuseks on tavaliselt 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). [1] 9. Kirgas klaas Kirgas klaas on alustooteks tervele tööstusele. Seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi
Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksuseks on tavaliselt 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). Kirgas klaas Kirgas klaas on alustooteks tervele tööstusele. Seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi kasutada klaaspakettides, helisummutus, turva ja ohutusklaasidena
Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sulaklaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ning lõigatakse seejärel sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega, tasaste ja leekpoleeritud pindadega. Seda valmistatakse mõõtudega 3,21 x 6,0 m ja paksusega 0,4 – 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi 9 paksuseks on tavaliselt 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). [7] 3.2. Kirgas klaas Kirgas klaas on alustooteks tervele tööstusele. Seda on võimalik töödelda paljudel erinevatel viisidel. Seda saab katta, et ta kaitseks nii külma kui sooja eest. Lisaks saab kirgast klaasi
· keraamilise pigmendiga kaetakse üks pind · maalimine (värvimine). Näiteks rauaoksiidid annavad klaasile roheka värvi. Peale värvi on värvilistel klaasidel ka muid selektiivseid omadusi: · Kollased ja pruunid klaasid võivad takistada bioloogilisi protsesse · Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. · Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. Tihedus. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m , üldiselt aga 2200-3000 kg/m klaasi koostisest 3 3 olenevalt. Optilised omadused. Optilised omadused olenevad klaasi koostisest ja tema töötlemise viisist. Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92%. Infrapunase kiirguse läbilaskvus on 70-80%. UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn uvioolklaasid.
Valmistamine toimub jätkuva protsessina, kus sulanud klaas valatakse sula tinaga täidetud vanni peale. Sula klaas valatakse klaasi lindiks, mis jahutatakse ja lõigatakse sobivasse mõõtu. Float-klaas on läbinähtav, ühtlase paksusega ja ta pinnad on tasased ja leekpoleeritud. [4] Float-klaasi valmistatakse mõõduga 3,21 x 6,0 m ja paksusega 3 19 mm. Klaasi kasutatakse erinevates toodetes nagu akendes, mööblis, autodes, elektroonikas jne. Suurim ehitusklaasi kasutusala on akende, uste, fassaadide ja katuste klaasimine, kus klaasi paksus on reeglina 3-12 mm. Float-klaasi võib pinnata, karastada, lamineerida, siidtrükkida, kuumvärvida, painutada ja hõbetada (peeglid). [4] 2.2 Energiasäästuklaas Pehmepindne Low-E klaas e. energiasäästuklaas (Pilt 7) koosneb tavalisest kirkast klaasist, mis on pinnatud selektiivse pinnaga. Ta laseb läbi päikese lühilainelise kiirgusenergia ja peegeldab tagasi
Raud muudab klaasi rohekaks. Klaasi toorained jahvatatakse ja suunatakse vann-ahju, kus temperatuur on 1200... 1500 °C. Toorained sulavad ja tekib sitke veniv mass. Klaastoodete vormimise meetod sõltub toote kujust. Lehtklaasi vormitakse kõige sagedamini valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. Ehitusklaasi erimass on 2,40...2,55 g/cm3, survetugevus 600... 1200 N/mm2, tõmbetugevus 30... 60 N/mm2, paindetugevus 35...70 N/mm2, kõvadusarv 5...7 (Mohsi skaala järgi) ja soojaerijuhtivus 0,7... 1,3 W/m.°C. Lehtklaasist tooted Aknaklaasi tehakse paksusega 2; 2,5; 3; 4; 5 ja 6 mm. Kvaliteedi järgi jaguneb aknaklaas 3 sorti (I, II ja III sort). Sort sõltub klaasi tasapinnalisusest, kriimustustest ja teistest defektidest. Aknaklaasi valguse läbilaskvus peab olema vähemalt 84..