Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta.
i hulknurkülevool, j külgülevool, k kaevülevool, l mõõteülevoolud Crump'i mõõtülevool ·Laseb takistamata läbi ujuprahi ja uhtained ·Q = 1,96 kv bH1,5 (m3/s) ·kv kiirustegur H määramiseks tuleb veetaset mõõta kuue lävekõrguse P kaugusel ülesvoolu. H ja P suhe olgu 3 Kiirvool ·Kiirvool (chute [spillway], canal rapids, inclined drop) on tugevasti kindlustatud, suure langu ja käreda vooluga kanal või renn liigvee juhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. ·Kiirvoolu tasub teha siis, kui ta sobitub nõlva reljeefiga, st et ehitamiseks ei ole vaja teha suuri pinnasetöid. Kiirvool (joonis 3.10) koosneb juurdevoolukanali lõpus olevast lävisest, suure langu ja käreda vooluga rennist ja äravoolusängi jõudva voolu kineetilist energiat vähendavast voolurahustist, milles käre vool rahulikuks muutub. Juurde- ja äravoolukanalist
praktiliselt konstantseks. Seda aurumise piirväärtust nim maksimaalseks võimalikuks aurumiseks: , kus α – äravoolukoefitsent h – äravoolukiht S – sademed A – aurumine Kui sademete hulk kasvab, siis suhe A/S väheneb, järelikult äravool kasvab. 7. Sademed. Arvutusmeetodid. Sademed on veeauru kondensatsiooni produkt, mis langeb pilvedest. Sademed tekivad kui veetilkade ja/või jääkristallide suurus kasvab üle kriitilise piiri, ning hakkavad siis raskujõu mõjul alla kukkuma. Vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus määravad pilvede omadused. Vihm – on vedel sade, mis sajab maapinnale erineva suurusega veetilkadena. Rahe – sajab erineva kuju ja suurusega jäätükikestena. Nende südamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised) kihid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt koos hoogvihmaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
