Põlevkivituhka on saadud umbes 10 mln tonni aastas, umbes1/3 sellest on suudetud utiliseerida. 4 PÕLEVKIVITÖÖSTUS Põlevkivitööstus, tööstus, mis kaevandab ja muundab põlevkivi üldkasutatavaiks energiakandureiks (elekter, soojus), valmistab põhiliselt keemiatooteid (nt. lakke, fenooli) ja ehitusmaterjale (nt. side- ja täiteained ehitusdetailile). Põlevkivitööstus tekkis mitmel pool 19.saj., praeguseks on ta nt. Prantsusmaal, Austraalias, Suurbritannias, Sotimaal, Saksamaal ja Rootsis hääbunud. 1990. Aastal toodeti Eestis põlevkivi 20mln tonni, Hiinas umbes 10 mln tonni ja Venemaal 4 mln tonni. Eesti põlevkivitööstus põhineb kukersiidi kasutamisel. Eesti põlevkivitööstuse rajamise 1916. Aastal põhjustas I maailmasõja aegne kütusekriis. Kiirem oli põlevkivitööstuse areng 1934-1940 (põlevkivi utmine ja uttesaaduse
Küllastumata rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, seejuures seda voolavamad, mida rohkem on rasvhappes kaksiksidemeid. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (nt taimeõlid, kalarasv), on samuti vedel. Selline rasv on organismile kergemini omastatav kui tahke rasv, kuid ta räästub kergemini ning on kasutatav vaid temperatuuril alla 180 0C. Kaksiksidemeid sisaldavate rasvhapete puhul tuleb tähelepanu pöörata veel ühele olulisele “ehitusdetailile”, s.o ahelaosade paigutusele kaksiksideme suhtes (nn cis- ja transisomeeria). On kaks võimalust: - ahela osad on ühel pool kaksiksideme tasandit, ahel on nagu murtud. Sellisel juhul on tegemist cis-rasvhapetega (nt olehape). Cis-rasvhapped on füsioloogiliselt aktiivsed, organismile hädatarvilikud; - ahela osad asetsevad teine teisel pool tasandit, ahel on “sirgjoonelisem”. Sellisel juhul on tegemist trans-rasvhapetega (nt elaidhape)
annaabi.ee 
