Võimendatum on olukord sademeterohkemates kohtades, kus vihmvesi uhub aluselised ained ära. Veel on see olukord hullem happevihmade tõttu. Raskemetallid mullas- Raskemetallid on toksilised ,sest neid kas organism ei vaja või siis vähesel määral. Need on ohtlikumad happelises mullas. Raskemetallid mõjuva ka kahjulikult mullelustikule läbi mullaprotsesside. Need satuvad mulda läbi metallurgiatööstuse, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegratsioon- Kui inimesed katavad viljaka maa teede ja ehitistega. Peamiselt ehitati suuremad linnad kunagistele peamistele põlluharimispiirkondadesse. Lisaks hävitab muldasid maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab pinna liigniiskeks. Bioloogiline degratsioon- kui mineraalne aine ületab orgaanilist ainet. Selle tagajärjel huumusevarud vähenevad ja mulla viljakus langeb. See probleem on levinud arengumaades kus sama põllumaad kasutatakse mitmeid aastaid ja muld ''väsib''.
69. Muldade haritavus. Kergelt haritavad mullad Keskmiselt haritavad mullad Raskesti haritavad mullad 70. Muldade degradatsioon ja kaitse. Mulla degratsioon( kahjustamine)- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla talituste, kvaliteedi ja kasutussobivuse halvenemist MULDADE PARIM KAITSE ON NENDE ÕIGE KASUTAMINE. IGALE MULLALE VASTAVALT TEMA VÕIMETELE Võib jagada: * ehitusdegratsioon, olme-, masina-, looduslikdegratsioon 71. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. 72. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised levikualad Eestis jne. Eksamile pääsemise eelduseks on praktikumide arvestuse edukas läbimine. Eksam on kirjalik. Kokku on võimalik saada 20 punkti: • 5 valikvastustega küsimust igaüks 1 punkt (kokku 5 punkti)
c)rohumaatüübilised haritavad maad muldade haritavus kergelt haritavad mullad (kergelt lõimised vähe kive) keskmiselt (raskem lõimis rohkem niiskust nõrgalt kivised) ja raskelt (tugevasti kivised, rasked lõimised, niisked) 66. Muldade degradatsioon ja kaitse. mulla degradatsiooni all mõistetakse erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla talitluste kvaliteedi ja kasutussobivuse havenemist ehitusdegratsioon, olmedegratsioon, masindegratatsioon ebaõigetest tehnoloogilistest võtetest tulenev( üle alaväetamine) looduslik degradatsioon füüsikaline degradtsioon- a) erosioon ( vee, tuule, tehnogeenne) b)muldade tihenemine c)soostumine d)soomuldade kahanemine keemiline degradtsioon- a) hapestumine b)leelistumine c) saastumine raskmetallidega d)muldade sooldumine e) muldade vaesumine toitainetest
annaabi.ee 
