tekstuuriga - Meeldivad liikuvad asjad ning ka hääle peale leidmine - Umbes kolmandal eluaastal areneb võime mängida oma eakaaslastega. Hakkab sümbolitega manipuleerima. Talle meeldib matkida. - Sümbolmängud - > keele ja mõtlemise areng / 2ea. Kujutlev reaalsus. Uus teave kombineeritakse. Laps hakkab rohkem teisi jälgima. - Surmamäng laps lahendab oma tundeid läbi selle. - Viide lapse probleemidele laps ei suuda mängida, mänge välja mõelda jne. - Egotsentrismi ületamine. Liikumismängude osakaalu suurenemine. Loovmängud 4-5 a sisuga , tegevuste jadad. Interpersonaalsed ja intrapersonaalsed mängud. Kokkulepped. Mina arendamine. - Mäng arendab sõnavara, süsteemsest mõtlemist, peenmotoorikat, võõrkeeli , mõtlemist. - Regressioon -minek madalamatele arenguastmetele. Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine
Võgotski pööras keelele enam tähelepanu kui Piaget, kuid lisaks rõhutas ta, et seda protsessi tuleb vaadelda ka konkreetse inimese kultuuri ning selles kultuuris olemas olevate tööriistade ja vahednite kontekstis. Piaget ei tohutanud keele kui kognitivse arengu pohilise allika tahtsust. Nii nagu 12 peatukis raakisime, oli tema arvamus, et keelt mojutasud tugevalt lapse kognitiivsed alusstruktuurid. Me oleme juba lahemalt vaadelnud uhte tema pohilistes eoreetilistest konstruktidest egotsentrismi Piaget viis Genfis Rousseau Instituudis libi ulatuslikke vaatlusi laste hulgas ning jareldas selle pahial, et peaaegu pooled olla 7-aastatte laste oeldud lausungitest olid egotsentrilise kone naitedi teiste sonadega, nad ei anna marku sellest, et lapsed oleksid puudnud teistega suhelda voi kohandada oma kunet selliselt et teine inimene oleka voinud neist aru saada. Vogotski oli teisel arvamusel. Ta ei olnud nõus sellega, etisaikelapse kane or peamiselt egotsentriline ning et monoloogid ei
Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga. · Lasteaeda minek · Kooliminek · Murdeiga · Kooli lõpetamine · Tööleminek · Abiellumine · Lapse sünd · Lahutus Arengupsühholoogia ajalugu: Darwin, Pavlovi, Jean Piaget (kognitiivne areng), Lev Võgotski, John Bowlby. Jean Piaget Egotsentrismi periood laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Vee anuma järgi staadiumi kindlaks määramine
eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine kontakt maailma peamiselt meeleelundite läbi, laps õpib übritsevat maailma eristama, näeb enda rolli *Operatsioonieelne staadium (2.7.eluaasta) Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine intuitiivse mõtlemise tekkime (usutakse kõike ilma põhjenduseta), egotsentrismi teke ehk asjade seletamine ainult enda seiskohast, kasutusele mentaalised protsessid/sümbolid *Konkreetsete operatsioonide staadium (712.eluaasta) Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus - tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel
ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse lõpus, kui laps uuris teiste pereliikmete kohta, kuigi neid temaga samas ruumis ei olnud. Peitusemängus vennaga ilmnes lapsel palju egotsentrismile viitavaid olukordi. Kõigepealt ei suutnud laps oodata, kuni vend lugema hakkab, vaid hakkas juba varem peidupaika otsima. Piaget` egotsentrismi teooria järgi võib oletada, et laps mõtles juba selga keerates, et vend loeb ning ei pane teda enam tähele. Tuleb välja sama olukord, mis Piaget´ katsetes, kus laps ei suuda mõelda teise inimese vaatenurgast (Hetherington, Parke 1986: 356). Samas võib ka väita, et laps oli tol hetkel lihtsalt rahutu, kuna oli õhinal peitusemängust. Arvatavasti ei saa aga rahutuse alla ajada asjaolu, et kui Morten ei leidnud venda üles, vaatas laps kohe aknast välja, eeldades, et
kuhugi gruppi. Maksimalism, perfektsionism, avalduvad selles perioodis. Pime ustavus põhimõtetele. 6. Intiimsus või isolatsioon Varane täiskasvanuiga Oluline romantiliste ja sõprussuhete sõlmimine. Areneb välja kas armastu tunne või isolatsioon sõpradest ja romantilisest suhetest. Ideaalne, kui suudad ennast avastada läbi teiste. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire. Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks. 8
kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi : 1) Sensomotoorne periood (0-2a), 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) (egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)- (põhjused-tagajärjed), 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....)- Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine. Freudi psühhoseksuaalse arengu teooria: 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a)- oraalne periood (sünd-1a)-Imemine; anaalne periood (1-3a)- Potilkäimise õppimine; falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel
tulema peamiselt meelte (nägemine,kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevadmeeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Eeloperatsionaalne periood (2´-7a). Sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile).Egotsentrismi periood–laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Konkreetsete operatsioonide periood(7-11a). Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemineon konkreetne–ei suuda tegeleda abstraktsete probleemidega.Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad ja tunnevad erinevalt,mitte temaga ühtemoodi. Formaalsete operatsioonide periood(12-....)
kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood 2-7a - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood 7-11a - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega
Emotsioonaalse keskkonna areng sõltub lapse suhtumisest täiskasvanute ja eakaaslastega. Varases lapsepõlves on iseloomulikud ergud emotsionaalsed reaktsioonid. Emotsioonid on seotud lapse soovidega. Vanuses 1 aastast kuni 3-aastani lapse soovid kiiresti muutuvad ja tema ei saa neid kontrollida. Laps ei saa ka valida midagi üht. Kõik soovid omavad ühesugust jõudu. Suheldes teiste lastega varase vanuse laps alati lähtub iseenda soovidest, ei arvesta teiste soove. See on egotsentrismi väljendus. Väike laps ei oska veel läbi tunnetada. Varase vanuse last saab kergesti eemale kiiskuda, kui tema on halvas tujus, on piisavalt, kui täiskasvanu näitab temale lemmikut või uut mänguasja, pakub teha midagi huvitavat ja 12 laps momentselt hakkab uue asjaga tegelema. Sellel ajal lapse emotsioonaalse keskkonna areng on tihedalt seotud tekitava eneseteadvusega. Kaheaastane laps hakkab end tundma peeglist ära
Annavad tunnistust viivitusega imiteerimine, kujutlusmängu ja kne arenemine. Sümbolilised repres. Tekitavad reaalsuse ja kujutusvõime tajagajärjel. Sümboleid kasutatakse objektide asemel, nad esindavad.. PIAGET TEOORIA KRIITIKA: MARGARET DONALDSON Donaldsoni meelest tuleks lapsi testida situatsioonides, millel on nende jaoks „inimlik tähendus“. Testida ülesannetega, mis on sõnastatud lapsele igapäevaelust tuttavates sotsiaalsetes terminites. Donaldsoni ekkksperiment lapseea egotsentrismi kohta (lapse ülesandeks on peita nukupoissi ühe või 2 politseiniku eest): DONALDSONI KRIITIKA II Tema uurimuses lapsed määretlesid u. 90% juhtudest õigesti. Neid tulemusi ei saa kooskõlastada Piaget teooriaga. Aga uurijad peavad vastama 2 küsimusele: 1) Kas laps on teadlik sellest, et eksisteerib tema enda oma sõltumatuid vaatepunkte ja 2) Kas laps oskab ette kujutada, mida keegi teine mõnest teisest asukohaks näeks.
Iga rahvas kultiveerib oma, põhiliselt muutumatu, üksnes temale iseloomulikku perekondlike suhete õhkkonna. Tänapäeva jaapani perekond on minevikust alal hoidnud mitmeid spetsiifilisi iseärasusi, milledest tähtsaim on patriarhaalsus. Iga laps, kes jaapani perekonnas sünnib, saab erineva kohtlemise osaliseks. Perekonnaliikmete eriline soosing kuulub esimesele pojale. Üsna pea hakkab ta vanemate suhtumise mõjul tunnetama oma tähtsust, mis soodustab tema iseloomus egotsentrismi ja ergutab püüdlusi liidrikohale. Kuigi teaduse ja tehnika valdkondades viimastel aastakümnetel maailma hämmastanud tänapäeva Jaapanis on patriarhaalsus teataval määral summutatud, murrab ta ometi kultuuri lahutamatu osana sajandite sügavusest ka tänapäeva. ( Sealsamas 1992: 75-76) Perekonnasüsteemist tulenev teine tähtis iseärasus on peresisene tugev solidaarsustunne, mida võib Jaapanis kõikjal täheldada. Elus avaldub see solidaarsustunne ,,vanemate
kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb, laps hakkab
(nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine
hakkab distantseeruma, aga siis kui valib kellegi teise, siis see lülitab ülejäänud valikud välja. Lahendid ongi see kas tekib identiteet või rolllisegadus. 6. aste - varane täiskasvanuiga (~18-30a). Intiimsus või isolatsioon. Juhtivad suhted on sõbrad ja romantilised suhted. See aeg, kus on kõige intensiivsem sõprus- ja armastussuhete sõlmimine. Lahend peaks tulema selline, et peaks oskama hoida suhet, egotsentrism on suhtest kadunud, peaks oskama jagada. Egotsentrismi on vaja, et ennast suhtes tunnetada. 7. aste - keskiga (~30-60a). Generatiivsus või stagnatsioon. Üldjuhul on kõige olulisem eneseteostus, et kas see mida püüti ja taheti teha õnnestus või oli pettumine. Oluline ka soov kellegi eest hoolitseda. Olulised suhted on töökoht ja pere, lähtuvalt elukutsest ja kodust. 8. aste - hiline täiskasvanuiga. Ego terviklikkus või ahastus. Suhted on inimkonna ja lähedastega. Nüüd formeerub isiksuse individuaalsuse kvaliteet(hmm?).
..) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) 4) Formaalsete operatsioonide periood (12-....) 12. Agressiivne käitumine on teist isikut kahjustav käitumine. Agressiivne isiksus on isiksus, kellel on kalduvus agressiivseks käitumiseks. Agressioon võib olla füüsiline või psühholoogiline. Agressiivsuse eskalatsioon: pilgehalvustamine- mõnitamine-ähvardus-sõim-vägivald. Agressiivsusel on emotsionaalsed, motivatsioonilised ja käitumuslikud komponendid.
(nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb,
(nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega
!!) NT peituse mäng- nad arvavad et neid ei nähta, teiste mõtted/unenäod on kõik samasugused. Ei saada aru et teistel võib ka omi mõtteid ja vaateid olla. Iseloomulik fantaasia, kujundlikus, loominuglisus, oluline mõista, et lapsel puudub oskus vahet teha fantaasial ja päris elul. Selles astmes ei suudeta kohaneda teiste vaadetega, tõenäoliselt ei suuda ka ette kujutada, et teistel on teised mõtted. See on seotud egotsentrismiga (katse mäe vaatamisega videost) egotsentrismi aitab ületada suhtlemine eakaaslastega. Lapsevanematega ja vanematega see ei ületu. Egotsentrism ei ole ainult lapse mõtlemise juurde käiv. Kui inimene Teeb neid nn arengulisi hüppeid siis ka selle hüppe ajal on inimene egotsentraalne. Mittereversiivsus- lasped ei suuda liikuda mõttes edasi-tagasi. Intuitiivne mõtlemine- vahetu arusaam ja asjade mõistmine. . Intuitiivne mõtlemine. 3
iseseisvus). Klassikaline sotsioloogia oli ennekõike Euroopas, aset leidsid teoreetilised arutelud suurte klassikute vahel. Mõtlemise areng Jean Piaget, kes on välja pakkunud Tänapäevane sotsisoloogia on praktilisem, tehakse palju mõjuka mõtlemise arengu strateegia. Selle staadiumid on: empiirilisi uurimusi. On kujunenud klassikalised sensomotoorne, eel-operatsionaalne (ületatakse koolkonnad ja voolud. Aset on leidnud USA tähtsuse egotsentrismi: laps ei mõista, et teistel inimestel on kasv. teistsugune maailmapilt; neil puudub mõistuseteooria. ), konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide Inimese areng ja sotsiaalne keskkond perioode. Kultuur ja mõtlemine on seoses, leidis Lev Võgotski,
2. Kognitiiv-geneetiline kontseptsioon- Piaget. Vaatleb 12-15-aastaseid. Noorukil küpseb võime abstrahheerida. Mõtlemise keerukamaks muutumine avaldab mõju teistele nähtustele. 2 momenti: Formaalste operatsioonide staadium. Võimalikkuse ja tegelikkuse kategooriate suhe muutub. Esiplaanile võimalikkus. Loogiline mõtlemine opereerib ka kujutletavate objektidega. Teda hinnatakse väga kõrgelt. Tema teooria pole aga universaalne, jättes näiteks välja motivatsiooni. Uuris nooruki egotsentrismi. See raskendab kõlbeliste otsustuste langetamist. Nad usuvad, et kõigil on nendega sarnane arusaamine õigest ja väärast. Neil ettekujutus, et käitumist suunavad reeglid on niisama ranged ja muutumatud nagu füüsikaliste nähtuste vahelised põhjus-tagajärg suhted. Nad ei mõista, et reeglid on teinud inimesed ise selleks, et reguleerida käitumist. N. kumb kahest poisist käitus halvemini, kas poiss, kes ust avades paiskas ümber
liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a) Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused- tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline
mänguasja. Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Eeloperatsionaalne periood - 2-7 eluaastat - Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus). Konkreetsete operatsioonide period - 7-11 eluaastat - Mõtlemine areneb, laps õpib tegema järeldusi ja pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi (põhjused-tagajärjed). Mõtlemine on konkreetne - ei suuda veel tegeleda abstraktsete probleemidega. Egotsentriline mõtlemine väheneb,
Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Mõtlemise ja keele omandamine. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Omandatakse süstemaatiline loogiline mõtlemine. Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus) Animism: - Vastused küsimustele - Ei peegelda teadmiste puudumist - Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest nad aru saavad - Elu omistamine elututele objektidele Kuni 10. aastani; iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud - tegevused
Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga. Piaget arvas, et lapse nägemine on algul kahemõõtmeline ja erinevad meeled arenevad eraldi, üksteisest lahus. Mõtlemise ja keele omandamine. 2) Eeloperatsionaalne periood (2-7a) Tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Omandatakse süstemaatiline loogiline mõtlemine. Selles vanuses on Piaget´ järgi egotsentrismi periood - laps hindab kõike enda seisukohast, ei suuda endale ette kujutada teise inimese vaatenurka (nt peitusemäng - paneb ise silmad kinni ja arvab, et ta on peidus) Animism: - Vastused küsimustele - Ei peegelda teadmiste puudumist - Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest nad aru saavad - Elu omistamine elututele objektidele Kuni 10. aastani; iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud - tegevused
Kultuuridevaheline psühholoogia Psühholoogiliste protsesside võrdlev uurimine erinevates ühiskondades · Individualistlikud kultuurid oluline on inimese iseseisvus, isiklikud saavutused · Kollektivistlikud kultuurid oluline on ...? Mõtlemise areng Jean Piaget (1896 1980) · Inimese mõtlemise arengu staadiumid: · Sensomotroone periood (0-2 a.) - objektide konstantsuse omadamine · Eel-operatsionaalne periood (2-7 a. ) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine) · Konkreetse operatsioonide periood (7-11 a.) · Formaalsete operatsioonide periood (11 - ) Kultuur ja mõtlemine Lev Võgotski (1896 1935) · Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine · Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt · Kool nõuab abstraktset ,,loogilist" mõtlemist, praktilises elus pole abstaktset loogikat vaja
Kollektiivsed kultuurid oluline on grupikuuluvus, kohustused. Saavutusmotivatsioon (inimestel on kõrge saavutusvajadus) ja majanduskasv. MÕTLEMISE ARENG 14 Jean Piaget (1896-1980). Psühholoog. Ütles, et inimese mõtlemise areng kujuneb välja läbi nelja staadiumi: 1. Sensomotoorne periood (0-2 a.) objektide konstantsuse omandamine 2. Eel-operatsioonaalne periood (2-7 a.) mõistuse teooria omandamine (egotsentrismi ületamine) saadakse aru, et teistel inimestel on ka mõistus ja võib mõelda teistmoodi kui mina. 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7-11 a.) 4. Formaalsete operatsioonide periood (11- ) loogiline mõtlemine KULTUUR JA MÕTLEMINE Lev Võgotski (1896-1935). Uuringud Kesk-Aasia rahvaste juures näitasid, et neil inimestel puudub lääne inimesele omane loogiline mõtlemine. Mõtlemine toimub seega erinevates kultuurides erinevalt
hakata vaidlema. Mentaalsed representatsioonid staatilistest olukordadest, muutuste ettekujutamine on raske. On tehtud ka katseid, nt kass maskeeritakse koeraks, on raskest seletatav nähtus. Tihti ei saa lapsed aru, et maskeerimine ei too kaasa tegelikku muutust, uurijad pole osanud sõnastada õiget küsimust. III Konreetsete operatsioonide periood algklassiealised lapsed. Lapsed on ületanud oma lapseea egotsentrismi. Lapsed suudavad nüüd arevesse võtta ka teiste inimeste vaatepunkte. Suudavad arvestada korraga mitme tunnuse muutumisega. Suudavad muutusi ette kujutada. Saavad hakkama paljude ülesanneta lahendamisega, tingimusel, et need kätkevad konkreetseid objekte ja ei ole reaalsusega vastuolus. IV Formaalsete operatsioonide periood. Suudavad mõelda puhteoreetiliselt ja abstraktselt. 15 JÄÄVUSE MÕISTMINE
Esimene aste on s u n d u s e moraal. Seda astet iseloomustab lapse intellektuaalne ebaküpsus, moraalsed otsustused sõltuvad armastusest vanemate vastu. Lapse ebaküpsus väljendub moraalsete otsustuste egotsentrilisuses ja staatilisuses. See tähendab, et laps ei oska eristada temast endast tulenevaid asjaolusid väljastpoolt tulenevatest. Ta ei ole võimeline lähtuma teise inimese seisukohtadest ega konkreetsetest sotsiaalsetest situatsioonidest. Egotsentrismi tulemuseks on, et laps segab ära kogemuse subjektiivse ja objektiivse külje. Väljastpoolt tulevaid reegleid peab ta muutumatuteks ja absoluutseteks. Teine aste on a u t o n o o m n e moraal, mida on nimetatud ka koopereerumise moraaliks. Intellektuaalselt arenenud laps omandab moraalsetes otsustustes sõltumatuse; kogeb erinevaid rolle; täiskasvanute autoriteet asendub ühistegevuses vastastikuse austuse ja võrdsusega.
piisavalt tugevalt, saab see tõeks, ilma, et ise peaks midagi selle heaks tegema. Noored kalduvad olema äärmiselt kriitilised (eriti vanemate ja teiste autoriteetsete isikute vastu), vaidlushimulised, iseteadlikud, enesekesksed, kõhklevad ning silmnähtavalt silmakirjalikud. Elkind (1984) kirjeldab erinevaid mõtteprotsesse, mis on noorukite isiksuse kujundajad ning mis peegeldavad egotsentrismi. Nendeks on: Vigade leidmine autoriteetsete inimeste juures – noortele on omane ideaalse maailma kujutlemine. Sellega seoses märkavad nad, et varem ülistatud inimesed ei ole tegelikult ideaalsed. Nad üritavad reaalsust fantaasiamaailmale lähendada vigadele osutamisega. Lapsevanemad, kes ei võta nende kritiseerimist isiklikult, vaid
annaabi.ee 
