Selles ulatuses toimub õppimine ja areng. Õpetajal on oluline seda teada, sest ta saab ja peab seda ka ise tunnis lapse arendamiseks kasutama. Selleks, et laps areneks ja suudaks läbida mingit uut vaimset toimingut, vajab ta esialgu välist realiseerimist ja väliseid orientiire. Need võivad olla kas esemed või inimene, kes suunaks ja toetaks toimingu juures last. Täiskasvanu, kaasaarvatud õpetaja on väliseks abistajaks ja lapse sisekõne kujundajaks. Lapse sisekõne areneb välisest egotsentrilisest kõnest ning täiskasvanul on heaks võimaluseks ülesannete ja toimingute juures kommenteerida ja panna ka laps arutlema. Mis on kõnetegevus ja selle kategooriad? Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike. Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab psühhofüsioloogiline mehhanism. Kõnetegevus on verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kategooriad: Keel, kõne ja kõnevõime
käigus erinevalt Egotsenrilisusest Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga · Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. · Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. · Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismismist · Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba eristama näivust ja reaalsust:
käigus erinevalt Egotsenrilisusest o Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga o Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. o Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest. o Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise vorm – sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine. Näivus ja tegelikkus e. animismismist o Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest, ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba
Kui noorukil on vanematega suhted konfliktsed, siis eakaaslastega l'hedase suhete hoidmine ei kombenseeri vanematega konfl suhteid. Vastupidi, kui vanemate lähedased suhted siis avaldab see mõju ka lähikaaslaste suhetele. Küsimus selle millise kvaliteediga. Eakaaslaste grupi mõju nooruki arengil. Enamik noorukiealisi tunneb ennast kokku kuuluvalt eakaaslastega(identifitseeritakse). (Ära usalda kedagi kes ei usalda sinu generatsiooni).Tuleneb see nende egotsentrilisest mõtlemisest. Mina olen eriline, minu generatsioon on erline. See kes sinna ei kuulu, pole eriline. Aeg:kellega noored koos aega veedavad 1Kui me vaatame generatsioone tagasi ja selle sama gen jooksul. Üha vähem veedavad vanemad noortega vähem aega koos. See aeg, mis vanematega koos veedetakse, seda on mõjutanud tehnoloogia ja multimeedia periood. See, tendents on viimsel ajal vähenenud tõepoolest ja tulevikus vb veel vähemgi jääda.
rühmana) nimetada mõtete esitamist alternatiivsete vahendite abil: viiplemine, sõrmendamine, suhtlemine graafiliste sümbolite abil (blisskeel, morse) jm. Alternatiivvahendite hulgas on kõige levinum viipevorm, mida sel sajandil on hakatud vaatlema kui kurtide emakeelt. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine—reguleerimine ning oma vaimse tegevuse teenindamine. Teisiti öeldes on sisekõne dialoog iseendaga. Sisekõne areneb suulise kõne baasil (lapse egotsentrilisest kõnest). Seetõttu on ta suulise kõnega võrreldes veelgi vähem hargnenud, ei vaja täpset artikuleerimist või toetub ainult kujutlustele sõna häälikkoostisest. Sõnu iseenda jaoks võib kasutada ükskõik mis tähenduses (oluline on fikseerida mõte). J. Piaget üheks suuremaks saavutuseks peetaksegi lapse egotsentrilisuse (enesekesksuse), sh. egotsentrilise kõne analüüsi. Enesekesksuse tunnuseks on võimetus eristada välist keskkonda ja oma sisemaailma
Liikumisest tulenev rõõm ja °Semus ee- talle kokkuleppeliseltteha mõningaid majapidamistöid (nõu- lust on oluline hingelise rahulolu saavutamiseks. de koristamine, prügi väljaviimine vm.). Tegevuse kaudu are- neb lapse vastutustunne, samas tunnetab ta, et on võimeline Uskumatult kiire arenemine pakkuma oma abi igapäevatöödes. Nimetatud kogemused Paari esimese kooliaastaga saab laps üle oma egotsentrilisest tõstavad lapse enesehinnangut, seega väheneb võimalus ag- mõtlemisest. Laps tunnetab ennast üha vähem reaalsuse kesk- ressiivsete käitumishälvete tekkimiseks. Pidage meeles: punktina, hakkab üha enam suhtlema kaaslastega. Umbes alg- väikelapseiga ja lasteaiaaeg on lapse arenguteel kõige kooliaja lõpuks on lapsel arenenud välja abstraktne mõtlemis- olulisemad
annaabi.ee 
