,,Lolita"/Vladimir Nabokov ,,Lolita, mu elu valgus, mu niete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-lii-ta: keeleots laskub suulaest kolm astet allapoole, et kolmandal korral puudutada hambaid. Lo Lii Ta. Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis-Dolly. Suvelaagri rivis- Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." Lolita kuulub nende kirjanduslike kujude hulka, kes on autorist peaaegu täielikult eraldunud ning elavad kollektiivses mälus iseseisvat elu. Lötakil sokkidega tüdruk hüpleb võrgutava lapsnaise kehastusena inimeste fantaasias. ,,Lolita on kuulus, mitte mina," mainis Nabokov enesega rahulolevalt, kui talle sai selgeks, mil määral oli tema väljamõledud nümf üle pea kasvanud. Erootilise kujuna on Lolita saanud surematuks. Neljakümnele lähenev mees, kes Lolitat pööraselt ja meeleheitlikult armastab, on Humbert Hum...
Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi keskkonnaga, mis
vaid, et elu oleks meenutamist väärt. Inimesed tihti üritavad reaalsuse eest põgeneda, aga seda ei suuda mitte keegi. Reaalsusega leppimine annab neile väärtusliku õppetunni nende endi ning elu kohta. Inimese loomus ja käitumisinstinktid jäävad alatiseks samaks, seda ei suuda isegi aeg muuta. Aeg saab vaid muuta inimese küpsust, kes läbi kogemuste muutub elutargemaks. Läbi eepose me näemegi Gilgamesi ,,suureks kasvamist" egoistlikust türannist reaalsusega leppiva ja rahuloleva kuningani, kes ei suutnud reaalsuse eest põgeneda, nagu me keegi ei suuda.
realistliku romaani „Kuritöö ja karistus“ (1866). Stendhali „Punane ja must“ põhineb tõestisündinud lool, kus noormees nimega Julien Sorel püüab leida teed vaesest ja raskest elust kõrgseltskonna, raha ja võimu juurde. Ta on auahne ning püüdlik oma eesmärkide suhtes. Kogu raamatu vältel kimbutavad teda segased armutunded, mis talle kokkuvõttes ka kätte maksavad. Raamatu lõpus Julien hukatakse. Selle põhjuseks arvan ma olevat tema egoistlikust ja ahnust kõrgema seltskonna elu juurde. Prantsuse kirjanduse suurkuju Honore de Balzac’i raamatus „Isa Goriot“ kohtame ühe endise eduka kaupmehe piiritut, võib isegi öelda ebanormaalset armastust oma kahe tütre vastu. Goriot loobus oma edukast ettevõttest ja kindlustatud vanaduspõlvest, et võimaldada tütardele kõike, mida nad ihkasid. Iseenesest pole suures armastuses oma tütarde vastu midagi
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: "Kas õnn peitub saamises või andmises" Kellelt: Maarja Strandson KKP22 Kas õnn peitub saamises või andmises? Sellisele küsimusele on raske ilma läbi rääkimiste teiste persoonide ja nõuküsimata vastata, et saada tervikut vastust kõikide inimeste keskmise arvamuse põhjal. Kuid siiski on arusaadavalt õnn igale inimesele erinevat tüüpi olukord. Mõnikord peitub see saamises ja mõnikord andmises. Kui võtta õnne teemat egoistlikust vaate nurgast siis on muidugi õnn saamises. Egoistsed persoonid ei huvitu teiste heaolust vaid sellest et neil oleks hea. Kui nemad kingivad kellegil näiteks jõulukingi siis lootes et saavad vastu midagi paremat ja et kindlat ikka saaksid midagi vastu. Minu meelest peitub õnn andmises kuna mulle meeldib vaadata teiste inimeste reaktsioone kui annan neile midagi ilma põhjuseta või siis kui ongi isegi põhjus.
aaria ning koorinumbrite tekstid on pärit Pjotri sulest. Teoses põimusid traagilised sündmused nagu Hermanni kaardimängukirg, õnnetu armastus, Padaemanda surm, vaimu ilmumine, noormehe hullumine ja Liisa enesetapp. Populaarsele mängurluse teemale lisas vürtsi ka realistik tegelaste koosseis, mis andis tõetruu pildi 18. sajandi alguse Peterburi inimtüüpidest. Tõsi küll, Tsaikovski ooperis on need tegelased mõnevõrra muutunud. Puskini külmalt arvestavast ja egoistlikust Hermanist saab Tsaikovskil kirgede ja pahede käes visklev ohver, kelle maniakaalne rikastumissoov hävitab armastuse ja viib välja peategelaste hukuni. Kava ülesehitatud oli hea ning seda oli huvitav ja põnev jälgida. Enim meeldis mulle etenduse esimene vaatus, sest siis polnud mul veel aimugi, mis toimuma hakkab. Ja põnev oli ka see, kuidas Hermann oma olemust ja mõtteid muutis päris kiiresti.
Juba tema motiivid olid valed. Tõnu mõtete järgi võiks arvata, et teda ei huvitanudki nii väga heale järjele saamine kuivõrd teistest parem olemine. Kujutledes oma tulevast rikkust, ütles Tõnu: ,,Ja teada, et teised seda teavad!" ning pärast piimatalu omandamist ütles ta: ,,Tõnu tähendab nüüd midagi." Tõnu huvitas tema positsioon. Mari, laste ning enese heaolule ta tähelepanu ei pööranud. Tõnu oleks pidanud nägema kaugemale oma egoistlikust ihast. Alles lepingu täitudes hakkas ta nägema Mari küpsust ja oma endise kodu ilu. Nagu paljud inimesed ei osanud ka Tõnu hinnata endale kuuluvat enne, kui ta sellest ilma jäi. Pessimistina nägi Tõnu ainult oma elu halbu külgi. Kui Tõnu kadestas Jaani elamist, siis nägi ta seda ainult pealiskaudselt. Süvenemata ei suutnud ta märgata Jaani elu ebameeldivaid tahke. Oleks Tõnu aru saanud, kui tobedad on ta isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis
"Kärbeste jumal" sisaldab kõike seda, mille äratundmiseni Golding II maailmasõjas jõudis; on Goldingi kõige menukam ja programmilisem teos, mille motiive ta hilisemates romaanides edasi arendab. Järgmise romaani "Pärijad" (1955) tegevus toimub eelajaloolisel ajal. Põhiteema - inimese pattulangemine ja pärispatt. "Pincher Martin" (1956) kujutab mereväe-ohvitseri surmavõitlust ulgumerel, võimetust võtta uppumist paratamatusena, vahele episoodid egoistlikust minevikust. "Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha-
Gianni aga hakkas tüdrukut otsima ja kui poiss ta leidnud oli, ronis Gianni öösel tüdruku tuppa ja jäi ta kaissu magama. Hommikul leidis kuningas nad kahekesi voodist ja andis käsu noored paljalt tuleriidal põletada. Sellest kuulis admiral Rugger dell´Oria. Tänu Ruggerile hakkas kuningas oma käsku kahetsema ja lubas noortel minna. Rugger aga pani noored paari ja saatis koju. Kuuendas jutus saame lugeda väga egoistlikust tütarlapsest. Ta laitis enda ümber kõike, mida nägi. Ühel päeval tuli ta varem koju ja ütles, et on tüdinud vastikute inimeste nägemisest. Onu soovitas tüdrukul seljuhul mittekunagi peeglisse vaadata. Tüdruk ei saanud onu torkest aru ja jäigi pentsikuks. See jutt on õpetuseks nendele, kes kõigesse negatiivselt suhtuvad. Arvan, et Boccaccio tahtsis sellega teada anda, et alati, kui inimesele keegi ei meeldi, siis peaks ta esimese
viimasena. Seega on inimsoo ajalugu tervikuna vaid looduse poolt ettenähtud plaani teokstegemine, milleks on aga kindlasti vaja vabalt mõtlevate inimeste osavõttu. Minu arvates on Kanti ideed realiseeritavad, sest uurides inimkonna ajalugu paistab silma aeglane, kuid vaieldamatu progress. Küsimused: 5) Seltsimatu seltsivus ei ole tegelik seltsivus ja kõigi inimeste heasoovlikkus, vaid näiline seltsivus, mis tuleneb inimeste antagonismist ning egoistlikust soovist rahuldada oma vajadusi. Selleks, et oma vajadusi rahuldada on aga inimesel vaja teisi ühiskonnaliikmeid. Seega peab ta vastu tahtmist teistega suhtlema ehk ühiskonnastuma. Antagosim paneb inimesi edasi liikuma, ennast täiustama, pingutama ja nägema vaeva. Seega on antagonismil iga inimese jaoks edasiviiv jõud ning järelikult on antagonismil kogu ühiskonda arendav mõju. 6) Kodanliku ühiskonna saavutamine on inimese jaoks suurim probleem, sest tegemist on ühtlasi nii
Seejuures esindavad kõneluses osalevad isikud kellegi teise(partei, firma) huve. Kuna siinpuhul tähendab ,,teise tajumine teisena" teise tegelike huvide tajumist, mis on enese huvidega vastuolus, siis teiseneb see subjektiivseks kõnevõimetuseks, kuna inimene püüab veenda vastast oma seisukohtade paremuses ega süvene teise inimese seisukohtadesse. Seega peaks kõneluses osaleja loobuma egoistlikust seisukohast, et tema arvamus on ainuõige, ning oma kaasvestleja ära kuulama, et leida mõni kompromiss. 7) Ravikõneluse puhul seisneb inimese haigus tema võimetuses kõnelda: st võimetuses teist kuulama ning aru saama, leidma teistega ühist keelt. Inimene pöördub abi järele, sest ta mõistab oma haiguse olemust ega suuda taluda oma eraldatust teistest inimestest. Ravikõneluse puhul on oluline see, et üks pool on oma kõnevõimetusest teadlik ning on seepärast passiivne
Äriühing (edaspidi ÄÜ) on individualistliku valitsuskultuuri ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikisikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Isik ei pea ise osalema äriühingu majandustegevuses, temale äritegevusest laekuva kasu suurus on võrdeline kapitaliga, mille ta on investeerinud sellesse (suhtes kogukapitali). Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid teenida (või ka kaotada). Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turukonkurents, mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. Paradoksaalsel kombel teenib tegelikult see ettevõtlusvorm kõige paremini meie materiaalse keskkonna arendamise
kuritegude eest) karistust inimeste seas [Luts 1997, lk 86]. Vajadus targale töö- ja õiguste- ning kohustuste jaotusele sunnib rahvast ühinema riigiks. Selle sammuga kaasnes võimuvolituste andmine valitsejale, kes ei tohtinud omavoliliselt nende mahtu muuta. Kokkulepe osapooltena rahvas ja valitsejad. Rahvas andis lihtsalt osa oma loomulikest õigusest valitsejale. Thomas Hobbes (1588-1679) lähtus inimese asotsiaalsest ja egoistlikust loomusest. Rahvaste algolukorras valitseb loomuõigus, mis ei tähendanud normatiivset, st käskudest ja keeldudest moodustavat süsteemi, vaid igaühe esialgset piiratamatu vabadust. Igaüks võis sea kasutada suvaliste meelepäraste eesmärkide saavutamiseks, kasutades sealjuures suvalisi vahendeid.. selline vabadus olevat omane ühiskonna algsele, ,,loomulikule" olukorrale [Luts 1997, lk 90]. Selles on igaühel õigus kõigele, koguni teistele inimestele. Samuti igaühe on oma asi, kui
On kontrollinud oma teooriat kahe täiendava uurimusega, uuris naisüliõpilasi. Näiteks küsis mida tähendab nende jaoks moraalsus, samuti mida tähendab, et midagi on moraalne ja miks üldse peab midagi olema moraalne. 1982 hakkas rääkima sellest, et naiste moraal ongi erinev meestega võrreldes. Teatud vanuses on mina teatud vanuses kõige olulisem. Moraalne kaalutlus tekib ainult siis kui tema enda isiklik vajadus on vastuolus. Üleminek toimub egoistlikust indiviidist teistele vastutamiseks. Tavapärane tase. Enda soove ja vastutust teiste suhtes vaadeldakse konfliktina mida peaks ja mida ei tohiks teha. Pidev muretsemine teiste pärast, hirm, et talle olulised isikud saavad haiget. Kõrgendatud vajadus heakskiidu järele. Headus ja eneseohverdus on võrdsustatud. Pärast tavapärast tuleb järgmine üleminek teadmisele, et ise olen ka isiksus. Naine saab aru, et hoolimise moraal on see, et endast peab sama palju hoolima kui teisest
vahet kõrgema ja madalama, väärtusliku ja vähemväärtusliku elu vahel · Härjavõitlused on moraalselt õigustatud, kui neist on huvitatud piisav hulk inimesi · Loomadel ei ole hinge, nad ei tunne tegelikult valu Mõnd putukat hädas aidates · püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. · lähtume Schweitzeri arvates egoistlikust huvist: see putukas võib meie aia viljapuudele ja taimedele kasulik olla Mida on arvatud sellest, kelle puhul kehtivad käitumisreeglid ehk teisisõnu: milline on solidaarsuse valdkond? · Aukartusel elu ees põhineva eetika: solidaarsus hõlmab kõiki inimesi, kuid mitte loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte
Seega on inimsoo ajalugu tervikuna vaid looduse poolt ettenähtud plaani teokstegemine, milleks on aga kindlasti vaja vabalt mõtlevate inimeste osavõttu. Minu arvates on Kanti ideed realiseeritavad, sest uurides inimkonna ajalugu paistab silma aeglane, kuid vaieldamatu progress. Küsimused: 5) Seltsimatu seltsivus ei ole tegelik seltsivus ja kõigi inimeste heasoovlikkus, vaid näiline seltsivus, mis tuleneb inimeste antagonismist ning egoistlikust soovist rahuldada oma vajadusi. Selleks, et oma vajadusi rahuldada on aga inimesel vaja teisi ühiskonnaliikmeid. Seega peab ta vastu tahtmist teistega suhtlema ehk ühiskonnastuma. Antagosim paneb inimesi edasi liikuma, ennast täiustama, pingutama ja nägema vaeva. Seega on antagonismil iga inimese jaoks edasiviiv jõud ning järelikult on antagonismil kogu ühiskonda arendav mõju. 6) Kodanliku ühiskonna saavutamine on inimese jaoks suurim probleem, sest tegemist on
Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest.1864 läks vabatahtlikult maapakku, kus valmisid tema uuenduslikud näidendid. "Peer Gynt" (1867) egoistlikust hulkurist, kes on lindpriiks kuulutatud. Solveig ootas teda kogu elu. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud nagu lapsesse või mänguasja, kuid tema tahtis elada inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu. Ibseni arvates pidi inimesel olema mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teha sõltumatuid otsuseid
o valitsuse valimine (nimetamine) parlamendi poolt ja selle tagasikutsumine; o valitsusepoolne valitsusametkondade teenistuslik järelevalve; o kohtupoolne võimalus kõiki riiklikke otsuseid ja abinõusid kontrollida. Eespool kirjeldatud süsteem peab kindlustama, et hoolimata üksikute otsustustasandite või instantside võimalikust egoistlikust, omakasupüüdlikust või ka suisa kuritegelikust käitumisest, on üldriiklikud eesmärgid parimal võimalikul viisil siiski saavutatavad. 104 Massimeedia ülesanne on kajastada riiklikke ettevõtmisi ja arutleda nende õigsuse üle. Massimeedia kontroll peaks olema muidugi asjatundlik, objektiivne, aus. Vastasel juhul võib massimeedia osutuda ka lihtsalt valijaid eksitavaks, riigi majanduspoliitikat takistavaks,
annaabi.ee 
