Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle. Hedda käitub tädiga üleolevalt, see on suht ka Juliane põ...
Pr Alving pidi varjama kõiki oma mehe saladusi, millega omakorda rikkus nii oma, kui ka teiste elu. Ta ei saanud ka kõike välja rääkida ning meest maha jätta, kuna tolleaegne range moraal seda ei lubanud. Ka teoses ,,Nukumaja" põhjustas probleeme tolleaegne moraal. Naised ei saanud laenu võtta ning seepärast pidi Nore allkirja võltsima. Sellest arenesid edasi uued probleemid. Pärast mitme aastast abielu Nore taipab, et perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Selle tõttu lahkub ta pere juurest ning alustab elu iseseisva inimesena. Ibseni teosed olid just seepärast vastuolulised, kuna kajastas kõike tõeliselt, tõi välja ka halvema külje ning näitas naist, kui iseseisvat inimest. Naised olid Ibseni teostes alati allutatud moraali tõttu meestele ning kritiseerikakse moraali kui vabaduse piirajat.
vähe -, et oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu.
Jutustus pole aga ulmeproosa, vaid igapäevaolu kirjeldav. Kafka taotlus on filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle.G. S muundumine putukaks on otsekui meeldetuletus, et elust, millega harjutud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ja et kokkuvõttes jääb inimene ikka üksinda.Võõrandumise alged varjuvad sügaval inimestes, inimlikkuse kiht on pigem pealiskinde, õnnetuses see rebeneb, vallandades egoistliku enesealalhoiuinstinkti Kafka sümboli peamine vihje.) Metamorfoosis nagu muuski loomingus, näib Kafka arendavat võõrandumise sümboolikat kahes plaanis: võõrandumise lätteks on kõigepealt surm, mis ei lase tekkida inimestevahelistel püsiseostel; teiseks tingib võõrandumist võim.1916, novellid ,,Karistuskoloonias" ja ,,Maa-arst" 1919. Rahvusvaheline tuntus ,,Protsess" 1925 (Jätab vähe ruumi lunastuseks ja lootuseks,
Kas roheline mõtteviis on eestlasele omane? Inimene on tarbinud arutult ja elanud nii,nagu on talle mugavam.Ta on olnud egoistliku mõtteviisiga ja kõiges seadnud esikohale oma mugavuse ja heaolu.Ta on elanud nii,et võib öelda:"inimene on looduse kuningas,teen mis tahan."Ta ei ole arvestanud üldse loodusega.Alles viimastel aastatel on hakatud mõtlema sellele,et loodusressursse tuleb hakata ökonoomsemalt kasutama.Inimesed peaksid mõtlema oma tegevuses ja tarbimises kindlasti sellele,et ka peale neid säiliks inimväärne elu Eestis. Eestis on hakatud otsima alternative energia tootmiseks
RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on
sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkappe või televiisoreid ning vanad viskab minema. Sellise egoistliku teguviisi tulemusel on tekkinud määratu laiad prügiväljad, ning mõte, et nõnda jätkates upume lõpuks oma jäätmete sisse, ei olegi nii eluvõõras, kui me kõik loota tahaksime. Oma vaated moderniseerunud tarbimisühiskonna kohta esitab itaalia kirjanik Italo Calvino romaanis ,,Nähtamatud linnad". Autor kirjeldab kujutletavat Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna sealsed elanikud võtavad hommikuti kasutusele uhiuued tarbeesemed
oskaks vahet teha "halval" ja "heal" egoismil ning muidugi olema "hea egoist". Mina arvan, et "halb" egoism koosneb isekusest, enesearmastusest ja omakasupüüdlikkusest. Selliste omadustega isikud seavad kõige kõrgemale just oma huvid ja hoolivad vaid omakasust ning ühiskonda paremuse poole ei vii. "Hea" egoism koosneb minu arvates enesealalhoiuinstinktist ja soovist teistest kaugemale jõuda ning on seega edasiviivaks jõuks. On ju just see veidi egoistliku alatooniga soov - teistest parem olla ja kaugemale jõuda - see, mis tagab inimese arengu. Inimese arenedes aga areneb inimkond ja inimkonna arenedes kogu ühiskond. Paremasse homsesse jõudmiseks peab aga kogu aeg toimuma pidev areng. Usun, et kui kõik inimesed maailmas oleksid natukenegi paremad - heatahtlikumad, mõistvamad, inimlikumad, ausamad, hoolivamad, optimistlikumad -, oleks areng parema homse poole tagatud, sest kui kõik
Eelistatakse pigem stabiilset olukorda, kus ei toimu ka suurel määral head. Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist. Näiteks Eesti poliitikas peamiste parteidega ei olda rahul, kritiseeritakse neid ja soovitakse muutust, aga häälte enamusega saavad nad jälle võimule. Kas see, mida me kuuleme, ongi olukorra subjektiivne väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog
nende jumal on ainus ja õige ning kõik teised on väärad. Usu pärast tehakse kohutavaid ning ka suurejoonelisi tegusid. Selle nimel ollakse tihtilugu kõigeks valmis, midagi ei peeta paljuks, ohverdatakse nii ennast kui ka oma vara. Millegipärast aga ei tehta pooltki nii palju iseenda heaks, kui tehakse usu jaoks, kuigi usk jumalasse on usk iseendasse. Jumalasse uskumine on mingil määral ettekääne, sest enesesse uskumine tundub nii mõnegi jaoks talumatult egoistliku või ka võika teona. On ju inimestele tehtud sajandeid ajupesu, et nad tuua religioossesse maailma. Neile on valetatud ja igat moodi petetud, ära võetud nende enda rahvuse usk (näiteks eestlastelt) ja sunniviisiliselt näiteks kristlust pähe määritud. Tõepoolest, tuleb konstateerida ka seda, et on ka väga palju neid inimesi, kes on vabatahtlikult astunud mõnesse religiooni, sest nad usuvad seda ning selle jumalat
pärast muretsema. Kui sõbranna räägib mitu kilo ta juurde võttis, samas kui olen tal korduvalt soovitanud trenni minna ning kui oleme väljas söömas ja ta võtab endale suure rasvase prae siis leian, et pole minu asi öelda, et ta seda ei sööks. Olen oma seisukoha juba väljendanud ja kui ta ei taha vastavalt toimida on see tema oma mure. Isetud teod on inimese enda valik, kuid paljud ei mõista kui nad isetult käituvad. Nagu öeldakse, et egoistliku eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ja olla mingil määral altruistlik. Kui tahad olla õnnelik ja omada häid suhteid on vaja hoolida ka teistest peale enda. Leian, et kiindun väga kiiresti ning lähedaste inimeste jaoks altruistlike tegusi teha ei valmista raskusi. Kui mu lähedased on õnnelikud on ka mul hea meel. Seetõttu ei teagi, kas näiteks kingitusi tehes mõtlen endale või inimesele kellele kingituse teen? Kui talle valmistab
viina joomisega oma muresid natukenegi leevendada. Liigne sõprus viinaga oli põhjuseks, miks Tõnu koduteel vankrisse magama jäi ning seal külmasurma leidis. Tõnu oli küll rahaahne, vilets ärimees ja viinasõber, aga ka Maril ja Kremeril lasub oma osa Prillupi traagikas. Sellele ajale oli iseloomulik, et mõisnik tohib "kasutada" talupoegade naisi, aga Ulrich ei olnud seda veel siiamaani teinud. Oma egoistliku mõtlemisega usub ta, et tal selleks täielik õigus on ning et oma ellu vaheldust tuua pakubki ta Tõnule välja selle kahepalgelise lepingu, millest kõik alguse sai. Tõnu nõustumine oli garanteeritud, sest tolle eluunistuseks oli olnud piimamehe amet. Kremeri kõrval mängib olulist rolli ka Mari, see isepäine, enesekindel ja jonnakas naine, kes hakkas meeste ülemvõimule julgelt vastu. Talle ei meeldinud, et selline leping tema selja taga oli sõlmitud ja võitles sellele agaralt vastu
Bakker Hollandile olluline. Pealegi on klient ise süüdi, et ei tutvunud põhjalikult reklaamikampaania tingimustega. Avara egoismi seisukohalt peaks ettevõte kaaluma analoogiliselt turu-testiga pikaajalist ja lühiajalist kasu-kahju. Praegusel juhul tuleks kaaluda, kui kalliks läheb ettevõttele kliendi kaotus ja kui palju kliente võiks juurde võita hüvitise väljamaksmise kaudu, st. kas see kaalub üles kahju, mida hüvitise väljamaksmisega tekitatakse ettevõttele. Järeldus Nii egoistliku kui utilitaarse analüüsi järgi võiks hüvitise väljamaksmine osutuda kasulikumaks kui sellest keeldumine. Ettevüte võiks sellest situatsioonist õppida, ning järgmise reklaamikampaania korraldada teisiti: kas siis tulla välja mõne uue kampaaniaga või muuta kampaaniatingimused reklaamis selgemini arusaadavaks, nähtavamaks, vähem eksitavaks.
lahendada. Kohustuste osas rikkus kindlustusfirma alguses usaldusväärsuse kohustust. Korteriomanikud usaldasid neid, kuid firma ei soostunud nende probleemiga kohe tegelema, arvates, et see ei puutu neisse ning hüvitist maksma ei pea. Samas oli kindlustusfirma hüvitise mittemaksmisest keeldumine mõneti õigustatud, sest kahju oli tekkinud kellegi teise hooletusest ning ükskõiksusest. Eetiline valik Utilitaarse ning avar egoistliku analüüsi põhjal võiks hüvitise maksmine olla pigem kasulik kui kahjulik. Samuti toetab hüvitise maksmist enamus deontoloogilisi õigusi ning kohustusi. Kindlustusfirma kasuks, st hüvitise mittemaksmise poolt räägib hetkel põhimõtteliselt ainult kitsas egoistlik kaalutlus. Peale nende eetiliste analüüside läbitöötamist võiks selle juhtumi puhul olla kõige parem lahendus kompromisslahendus: nii kindlustusfirma kui ka korteriomanikud ise maksavad kahju kinni.
· emotsionaalset ebastabiilsust esineb rohkem, kui teistel · võimendamine on lemmiktegevus · enne tegutseb, siis mõtleb · oskab rahustada, kaisukaru efekt · saavutusi kirjutab oma arvele, probleemid teiste süü · Jänese tugevustest ei pea midagi · ei vii alustatut lõpule · kunagi ei tea, mis tujuga hommikul tööle tuleb · Puhh + Notsu annab koos väga keerulise juhitüübi Iiahi meeskond · Usaldab teist Iiahit · egoistliku tüübina juhib endasuguseid · sobib juhtima ka Jänest, kuigi Jänes tahab teada üksikasju,Iiah loob süsteeme ja Jänes tegutseb · Iiah koos Puhhiga: eeldused koostööks, aga ka konfliktid, mõlemad eesmärgikesksed, Iiah ütleb neid mõtteid, mis on olulised, Puhh aga on ideemeister, laob kõik lagedale ja hiljem mõtleb. Puhh võib solvuda · Iiah ja Notsu: suhted pingelised: Notsu imetleb ja kardab Iiahit, neid
Juba Aristo ja Tasso järgisid oma näidendeis kolme ühtsuse printsiipi(ajaühtsus, kohaühtsus ja tegevusühtsus). Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism siiski alles absolutistlikul Prantsusmaal. Absolutism võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Toetudes antiigi esteetikale, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Klassitsistlik tragöödia pidi puhastama ja õilistama. Selles ei tohtinud olla midagi labast või ''madalt''.Samuti ei tohtinud seal olla füüsilist vägivalda. Tegelased pidid olema suursugused juba päritolult, sest oldi veendunud, et
aastat Itaalias ja Saksamaal. Nn. pagulusaastail lõi Ibsen näidendid, mis tegid ta ülemaailmselt kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine
aastat Itaalias ja Saksamaal. Nn. pagulusaastail lõi Ibsen näidendid, mis tegid ta ülemaailmselt kuulsaks ning lõid uued sihid Eurooopa näitekirjandusele. 2. Teose pealkiri (miks on selline pealkiri), teose zanr (jutustus, näidend, romaan). ,,Nukumaja" / näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine
Temast kirjutatakse kui hullust kunstnikust kes sooritas enesetapu & lõikas oma kõrva ära. Kirjades on avaldanud mõtte , et ta ei taha maalida seda mida ta näeb ,vaid seda mida ta tunneb. Ta on väga tundlik. Põeb epilepsiat & haigushoogude vahel maalib . + Pannakse hiljem hullumajja. Mõned teosed: ''Kalapaadid rannal'' (värvid on väga kirkad) Kuulsamaid maale on : ''Päevalilled'' (van Gogh'i Mona Lisa) :D Ilusamaid maale: ''Tähine öö'' Paul Gauguin - Tegu egoistliku , otsekohese, järsu inimesega. Kes alustab karjääri börsimaaklerina. 30'ndates eluaastates hakkab koguma kunsti. 35'selt jätab pere,raha jne.. & avastab enda jaoks kunsti. Impressionist - silmad ilma ajudeta (tema arust) . See oli Gauguin'i jaoks mõttetu tegevus. Lõuna-Prantusmaalt suundub Okeaaniasse ja elulõpuni elab Haiti saarel. Ta püüab kõike lõunamaist oma töödesse panna & läbi selle uut kunsti luua. Loobub varjudes, tööd muutuvad tasapinnalistemaks.
loogilisemaks müüdi lõpplahenduse, mil Psychest saab surematu. Psyche oli sarnane jumalanna Aphroditega, kuid samuti võib Psyche perekonna ning Aphrodite vahel mõningaid seoseid näha. Aphroditega olid väga lähedalt seotud kolm graatsiat, kes olid tema saatjaks ning neid võib võrrelda Psyche ja tema õdedega. Nii graatsiad kui ka õed olid silmipimestavalt ilusad. Lisaks olid Psyche õed jumalanna sarnase omakasupüüdliku ja veidi egoistliku loomuga ning ootasid, et neid ehete ning kullasäraga üle puistatakse. Erose ja Psyche loo tegevuse ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. Siinkohal võib tuua väga häid paralleele näiteks Hippolytose ja Artemise looga. Selles müüdis räägitakse, kuidas Aphrodite tunneb ennast solvatuna, sest Hippolytosel on nõnda sügav austus Artemise vastu, kuid ilujumalannast kõnnib peatumata mööda. Neid
20. sajandi alguses. 1980-ndatel kujunes moeterminiks. Pärast taasiseseisvumist. 6. Ajalooline korrastamatus, ei püüta olla originaalne, paranoilisus, ideede lõtv seotus, fragmentaarsus, fantaasia. 7. Berk Vaher, Jan Kausi, Mihkel Samarüütel. H.Ibsen. Nukumaja. 1. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. 2. Algul on head, kuid hiljem halvad. Tom Stoppard ''Õnn on tasakaal. Muutke oma kaalu.'' Kui seda arutlust loen siis tekib mul tunne, et tahan olla temaga nõus, kuid ma ei saa seda teha. Näiteks laidab Stoppard maha inimese järjekindlust, mis minumeelest on siin elus ainuke asi, mis sihile viib. Tema positiivne pool on see, et ta ei kirjuta kangelastest. Minumeelest on nendest juba piisavalt kirjutatud. Aitab küll!
süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel. Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks riigivormiks traditsiooniliste institutsioonidega monarhiat, vooruslikkusega legitimeeritud aristokraatiat või konstitutsioonilist demokraatiat, kuid ta vihkab
Igapäevane kaasajategevus müüdistub. Sündmusi olevikus katkestavad lugematud kõrvalepõiked. Nii julgeid eksperimente keele,stiili ja struktuuriga ei ole üritanud keegi teine ehk "Ulysses" on jäänud erandlikuks. Austria-Ungari (Tsehhi) Kafka - panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle. Elust, millega harjunud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ("Metamorfoosi" põhiteema). Inimlikkuse kiht on pigem pealispindne, õnnetuses see rebeneb, vallandades egoistliku enesealalhoiuinstikti. Kafka romaanides on hoiatavaid vihjeid totalitaarsetele ühiskondadele, mis õige varsti pärast ta surma tekkisid (Venemaa, Saksamaa). Kafka peategelased on ilma minevikuta, nende varasemast elust ei saa teada midagi. Kafka paneb tegelased käituma unenäoloogika järgi - ehk loogika puudumise järgi. Aga need ootamatud hälbed loogikast paigutab autor loogilisse argielulisse ümbrusesse. Saksa Thomas Mann - "Võlumägi". Tema kirjanikutugevusi on algusest peale osata
Tema meelest on teravmeelsus kaasaegse inimese eripärane omadus. Antiikautorid ei olnud veel teravmeelsust käsitlenud. Pidev oli näiliku ja tegeliku vastandamine. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik. Kui barokk ühendas vastandid, siis KLASSITSISM lahutas need. Ametlikuks kultuuriideoloogiaks muudeti klassitsism alles absolutistlikul Prantsusmaal. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidi allutama individualismi ja egoistliku kire. Klassitsistid umbusaldasid tundeid. Maine elu on tühine. Tekkis teadusharu anatoomia. Välditi juhuslikku ja segast. Töötati vlja ranged reeeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas- 3ühtsuse põhimõte. Luules- hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. RENE DESCARTES- (1596-1650) prantslane. Ta sõnastas kõige paremini probleemid, mis uut
,,Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Ta täidab oma eesmärki haaramaks kogudust ergastavale kaasosalusele, kaasateenimisele." Saan lisada lihtsa täienduse, ,,ühes hingamise", seda sõna otseses mõttes, kuna laulu muusikalise fraasi lõpus tõepoolest kõik hingavad üheskoos. Säärane ühine hingamisrütm lülitab tasapisi välja egoistliku soleerimissoovi või vastupidi, annab ka väga tagasihoidlikule suumaigutajale laulu lõpuks tahtmise paar omapoolset ,,piuksu" lisada ja isegi siis, kui teenistusel osaleja ei jõua kuuldavate helideni, saavutab ta koos teistega sama hingamisrütmi, palvevõime ja -osaduse. Kõige rohkem tunneb seda ,,ühes hingamist" ilmselt jõuluõhtul, kui kirikusse jõuavad ka need, kes ainult siis jõuavadki ja lauldakse ,,Püha ööd"
on tähelepanelik teiste vastu. Rõõmu ja rahulolu annab lõpetuse tunde, näiteks, kui töö on hästi tehtud, uus ülesanne ja intellektuaalne väljakutse on tekkinud, andes endale või rühmale tunne nende väärtusest ja pädevusest. Ent rõõm ja rahulolu mõjutavad omakorda ka negatiivselt – tegude viljakus langeb, lahenduste analüüs kaob, mis on lubamatu juhtimistegevuses. Nad võivad ka tekitada isikliku väärikuse ülehindamist ja kaasa tuua töö paigalseisu või egoistliku rahulolu iseendaga. 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid Lähenemisviiside emotsioonid koosnevad kergendusest, lootusest, huvist ja üllatusest. Need positiivsed emotsioonid aitavad kaasa uurimisele, arengule ja edasiliikumisele. Kergendus peale tasu või auhinna töö eest saamist annab tõuget uuele tegevusele. Kuid pikaajaline kergendus võib viia liigse lõõgastumise või huvi kadumiseni. Lootus on tulevikule
haigusteks, muutub eneseaustuse kvaliteet ja suhted kaaslastega. Nii võidan-kaotad kui kaotan-võidad on nõrgad positsioonid, mis põhinevad inimese ebakindlusel. Paljud juhid ja ka lapsevanemad pendeldavad selle kahe mõtteviisi vahel, kaldudes kord ühele ja siis jälle teisele poole. KAOTAN-KAOTAD olukord tekib siis, kui kokku satuvad kaks võidan-kaotad mõttelaadiga inimest kaks enesekindlat, kangekaelset, egoistliku elukäsitlusega inimest, on tulemuseks kaotad-kaotad. Mõlemal tekib vajadus kätte maksta või teist üle trumbata. Tegevus toob kaasa ka enesehävitamise (lahutatud abielupaar, kus mees pidi poole varast naisele andma. Mees müüs vara üliodavalt ja kahjumiga ainult sellepärast, et naisele antav oleks minimaalne. Samas sai ta ise sama palju kannatada). Kui keegi eales ei võida, siis polegi nii paha olla kaotaja.
B peab kunstiteoses oluliseks ratsionaalset korrastatust. Luuletajat peab kõiges ajendama südame hääl, kõlbeline eesmärk. Klassitsism. Descartes ,,Arutlus meetodist" (1637).Klassitsism püüdis säilitada kultuurimälu, hoida alal igavese ja kaasaegse, üldise ja individuaalse, kohuse ja kire harmoonilise tasakaalu. Tähtis oli 3 ühtsuse printsiip. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid allutama individualismi ja egoistliku kire. Selge ja korrapärane. Välditi juhuslikku, segast,korratut. Töötati välja ranged reeglid (Boileau). Oluline oli moraalne üldistus e õpetlikkus. Barokk. Võrreldes renessasnsi luulega laieneb barokis mängulisus. Rõhutatult metafoorne, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline. See on skeptiline ja pessimistlik. Inimese sisemine lõhestumine ja moraalne allakäik
eelistades mingit alleeli teisele. b) rakk c) indiviid d) grupp LV võib toetada altruismi, nt linnupopulatsioonides kasvab järglaste ellujäämus, kui pesitsejal on „abistajaid“, kes siis võivad aga ei pruugi ise paljuneda. altruism sellel juhul peab tõstma fitnessi st peab ületama reproduktiivsuselt egoistliku käitumise. grupivalik ei prevaleeri indiviidi tasemel valiku üle. sooline valik – isendi valik paarduda mingi tunnuse põhjal, mis otseselt fitnessi keskkonna suhtes ei suurenda. nt lindude ehissuled. sooline valik tüüpiliselt isaste vastasseis, ekstreemsed katsed oma fitnessi demostreerida, kiire teisaste sugutunnuste evolutsioon. 2. Juhuslik geneetiline triiv (random genetic drift)
19. sajandi teisel poolel muutus inimeste arvamus drastiliselt. Rooma õigust hakati nimetama ebasotsiaalseks. Sotsialism oli Bismarcki Saksamaal väga populaarne. Kui saksa õigust nähti üldiselt kui eetilist, sooja ja ühiskonnale orienteeritud õigust, siis rooma õigust kritiseeriti nendes aspektides pidevalt. Üheks peamiseks kriitikuks oli Otto von Gierke, kelle seisukoht tuleb esile teoses ,,Dan Deutsche Genossenschaftsrecht." Rooma õigust nähti sakslaste poolt ,,külma, egoistliku, materialistliku õigusena" (Caenegem 2004, lk 95). Lisaks kardeti, et õigusmõistmine võib langeda välismaalaste kätte. Kas rahvuslikke õigussüsteeme on võimalik ühendada? Üheks probleemiks õigussüsteemide ühendamisel on kodifitseerimata Inglise common law. Optimistid arvavad, et inglise õigus pole ülejäänud Euroopast nii erinev kui harilikult arvatakse ning uus ühtne õigus on võimalik. Teoreetikud usuvad, et erinevusi on võimalik
Company põhimõttel, pidades kitsast spetsialiseerumist ja "liikuva töölindi" ideed igati eetiliseks. Hierarhiline organisatsioon Fr. Winslow Taylori teadusliku juhtimise põhimõtted: ülevalt alla, kusjuures tööliselt ei oodatud vähimatki loovust. Filosoofiline üldistus: H. Marcuse "ühemõõtmeline inimene", kes pole vaba, kuid on oma eluga rahul ja peab end õnnelikuks. Isikliku heaolu tähtsustamine tähendas egoistliku eetika levikut: · äärmuseni arenenud individualismi; · üksindust; Inimese suhtlusring kaotab isikupära nn ,,ecstasy of communication". · ühiskondlike sidemete nõrgenemist Viimased 30 aastat räägitakse eetika kriisist, mille ilminguteks on kuritegevuse laienemine, narkomaania levik, hoolivuse kahanemine inimestevahelistes suhetes, usalduse vähenemine jm
Eitust võib nimetada kui antud olukorra taunimist. Näiteks Eesti poliitikas peamiste parteidega ei olda rahul, kritiseeritakse neid ja soovitakse muutust, aga häälte enamusena saavad nad jälle võimule. Kas see, mida me kuuleme, ongi olukorra subjektiivselt väärhindamine ja halva poole esiletõstmine? Rahulolevad inimesed ei võta sõna öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog
tõlkija, looming väljendab ungari valgustusaja mõtete ja stiilide mitmekesisust ta ei osanud kirjanduselus kohaneda, ainult debrecenlase Mihály Fazekasiga oli tal sõbralik suhe, pühendas talle luuletuse: suur osa tema klassitsistlikest luuletustest kasvas välja kooli õppeharjutusülesannetest, hiljem lisas ta filosoofilise sisu sündisid ungari valgustusaja parimad klassitsistlikud luuletused Õhtu looduse kirjeldus ja inimeste egoistliku omamisinstinkti üle arutlemine Konstantinoopol sentimentalsetes luuletustes kirjutas maailmast ja ühiskonnast välja tõrjutud või sealt vabatahtlikult lahkunud inimese saatusest, üksindusest taustaks on tihti looduse kirjeldamine *on koomiliste eeposte esimene esindaja ungari kirjanduses enne Sándor Petfit ja János Aranyit. esimene koomiline eepos oli Konnade ja hiirte võitlus . daamide triumf vastlapäeval
soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele. 36. Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega? Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel. Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi? Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu). Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus. Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus. 37. Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil? o Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib. o Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma. 38
Baturini loomingus aga asetub valu-vale vastandpaar ühiskondlikust võimumängust eemale: mõlemad, nii valu kui ka tõeni jõudmine, on tegelaste siseasjad. Kartlik Nikas saab lõvilt käpahoobi, aga lõvipuuri ukse avab ta ise. Kaptenkomandör Batrian põgeneb vanglast, pöördub sinna aga ise tagasi. “Kentauri“ naistegelased süütavad end ise põlema. Küsimusi, kellele kuulub tõde, kes valitseb valu, neis romaanides ei teki. Tõde on tegelaste sisemine veendumus, sageli väga egoistliku loomuga; kannatus liitub tõeotsimise egoismi ja eraklikkusega. Tõde pole jagatav ega jõuga pealesurutav. Inimene on oma kannatuses ja tões üksi, liigub eemale lähedastest, ei kuule teiste palveid. Kartlik Nikas, surmavalt haavatud, jookseb mööda kõigist elu jooksul lähedastest inimestest, kes proovivad teda peatada, elule tagasi püüda, ent Nikas libiseb neist eemale. Vanaema Dido jätab lapselapse üksi
teenuseid üha rohkem nn. terved, oma eluga toimetulevad inimesed selleks, et ennast sügavamalt tundma õppida, et ennast rohkem usaldada ja elust rõõmu tunda. Niisugust abi vajavad kõige rohkem juhtivate ja abistavate elukutsete esindajad - juhid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, teenindajad ja kõik inimesed, kes vajavad või kavandavad oma elus sügavamaid muudatusi. Olulisel kohal teraapias: * isiklik vastutus ja vabadus oma elus * elutervelt egoistliku hoiaku arendamine partnerisuhetes * iseenda, oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon) * oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia) * eneseaktsepteerimine * psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja manipuleerivate inimestega
, lk 121]. Õigus olevat lihtsalt valitseva klassi seaduseks ülendatud tahe, mis omakorda on ära määratud selle klassi materiaalsetest elutingimustest. Vabadus ja õiglus nägi Marx eelnevate sajandite asjaolu manifestina, et ühe osa ühiskonna ekspluateeritakse teise pool. Nii ei mahtunud Marxi õpetusse ka kaasasündinud inimõiguste idee [Ibid., lk 122]. Marx leidis, et ,,ükski nimetatud inimõigustest" ei suuda ületada egoistliku inimese pilti ega jõua inimeseni ühiskondliku olendina. Marxi ideaalkujutluses pidi inimene vabanema ka riigist. Klassivõitluse lõpp pidi tähistama ,,klassideta ühiskonna" saabumist. Selles ei olevat kohta ei riigile ega õigusele, õigemini pole enam vaja. Inimene saab tõeliselt vabaks usust, omandist, elukutsest ja õigusest. Friedrich Nietzsche (1844-1900) lähtus teesist, et igasugune moraal kujutab endast selliste väärtushinnangute süsteemi, mis tulenevad elutingimustest [Ibid
kui see tegelikult on, nimelt üldiselt kasuliku ja õiglasena. Seetõttu on sofistide poolt kujundatav väitlusoskus (mida kliendid nendelt omandada soovivad) suunatud pigem sellele, et saavutada väitluses võit, kui sellele, et selgitada välja tõde, sest tõe väljaselgitamine ei pruukinud grupihuvide seisukohalt alati kasulik olla. Kujunes olukord, mida kreekalikult võiks väljendada nii: otsustav oli doxa, mitte aletheia. Eelkõige soovitakse oma partikulaarse egoistliku huvi kajastumist üldise seaduse sõnastuses. Siit sofistide negatiivne maine – sofistid kui musta valgeks rääkijad, sõnaväänajad, need kes oskavad esitada nõrka argumenti tugevana. Aga see ei ole üksnes sofistide moraalne iseloomustus, vaid ka kriitiline diagnoos ühiskonnale, mis tekitas vajaduse sedalaadi oskuse järele. Kui aga on reaalne nõudlus, tekib ka pakkumine – see on turumajanduslik seaduspärasus.
sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta ahvi kardab. Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand – edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab majas võitlus intelligentse, kuid nõrga ja alistuva ning jõhkra ja egoistliku olevuse vahel. Isanda maja võib tähendada tervet maailma, milles heaolu ja korra on loonud inimlik mõistus. Tuglas ja tema uusromantiline novell “Toome helbed”, milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on “Jumala saar”, ent samas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega,
· Inimene pole enam seesmiselt terviklik; on lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Klassistsim · Vastandina barokile, kes ühendas vastandid; klassistsism lahutas need. Antiikse ehk klassikalise esteetika põhimõtete tähtsus suureneb veelgi. · Ansolutism proovis võidelda igasuguse individualismi vastu, kunstiski pidid ühtsed tõed ja põhimõtted olema. · Au sees on mõistus; mõistuspärasus need allutavad individualismi ja egoistliku kire. Ratsionalism. Meelelise kogemuse umbusaldamine. · Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama; hinnati õpetlikkust ehk moraalset üldistust. · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. 14. XVII sajandi proosa (MKL, Gracián Käsioraakel, Bunyan Palveränduri teekond, La Fayette Printsess de Clèves) Üldist · Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud (antiiki ju matkiti).
suhete kvaliteedi ja üldse elukvaliteedi tõstmisele enesehinnangu tõstmisele/normaliseer- imisele, pingetaluvuse arendamisele, paindlikkuse suurendamisele, otsustussuutlikkuse 14 edendamisele, energiaressursside tervele kasutamisele, emotsionaalse intelligentsuse arendamisele ja paremale kasutamisele Olulisel kohal teraapias: isiklik vastutus ja vabadus oma elus, elutervelt egoistliku hoiaku arendamine partnerisuhetes, iseenda ja oma elu ja suhete kui terviku käsitlemine (integratsioon), oma elu raskete/valusate kogemuste läbitöötamise kaudu emotsionaalne vabanemine (s.h. suurte ja ootamatute kaotuste hilistagajärgede teraapia), eneseaktsepteerimine, psühholoogiliste kaitsete väljatöötamine, võimaldamaks iseseisvust ja autonoomsust eriti suhetes autoriteetide, agressiivsete ja
Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab majas võitlus intelligentse, kuid nõrga ja alistuva ning jõhkra ja egoistliku olevuse vahel. Isanda maja võib tähendada tervet maailma, milles heaolu ja korra on loonud inimlik mõistus. Tuglas ja tema uusromantiline novell "Toome helbed", milles varjundirikka impressionismiga antakse edasi täiskasvanute maailma suuri saladusi tajuva tütarlapse elamus, kaasamängijaks kevadest suve poole liikuv loodus. Katsetuslikum ja ebaühtlasem on "Jumala saar", ent samas on tegemist eriti huviäratava, oma aja meeleoludest ning kunstiuuendustest kantud teosega, mis
Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik. Seotus merega, põhiline on saavutada elamise rahu 1936 "Rannajutud" kogumik: meeste vahel meri aitab kriitilisel hetkel lahendada elu keerdküsimusi, Kustas ja Oskar kaklesid sama tüdruku pärast, kuid lõpuks otsustavad mõlemad loobuda, Aegunud õnn, Elamise rahu Tiidu Peeter leiab rahu liikuval jäätükil elu eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla
süsteem ning klassivõitlus on omandanud oma kõige selgemad piirjooned: "Kodanlus on etendanud ajaloos äärmiselt revolutsioonilist osa. Seal, kus kodanlus on võimule pääsenud, on ta purustanud kõik feodaalsed, patriarhaalsed, idüllilised vahekorrad. Ta on halastamatult puruks kiskunud kirevad feodaalköidikud, mis sidusid inimest tema «loomulike valitsejatega», ega jätnud muud inimestevahelist sidet kui alasti kasuhuvi, tundetu «maksmine sularahas». Ta on uputanud egoistliku arvestamise jääkülma vette usulise ekstaasi, rüütelliku vaimustuse ja väikekodanliku sentimentaalsuse püha värina. Ta on muutnud inimese isikliku väärikuse vahetusväartuseks ning asetanud paljude kirjalikult kinnitatud ja ausalt saadud vabaduste asemele üheainsa vabaduse -- südametunnistuseta kauplemisvabaduse. Ühesõnaga, ta on asendanud usuliste ja poliitiliste illusioonidega varjatud ekspluateerimise avaliku, häbitu, otsese, karmi ekspluateerimisega."
Seoste saadused on kontseptid vaimukalt üldistavad kujundid. Barokis levis kontseptism. Ajastu kriis, moraali ja kommete mandumine kõrvuti ideaalide kättesaamatusega tõid kirjandusse uue teema maise elu tühisus ja kaduvus. Vastandati näilist ja tegelikku. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist. Renessansi elujaatusega võrreldes on barokk skeptiline ja pessimistlik. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mis pidid individualismi ja egoistliku kire allutama. Ratsionalism avaldus ka filosoofias. Mõistuspärasus kunstis seostus selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast ja korratut. Toetuti antiigi esteetikale, töötati välja rangeid reeglid, tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" kunsti vahele. Draamas oli ülioluline 3 ühtsus: aeg, koht ja tegevus. Luules pidid olema puhtad riimid ja range vorm. Klassitsism pani end Prantsuse teatris maksma ~1640. Kirjanduskriitik Boileau kerkis esile tema meelest poeet peab
niimodi, et iga tüdruku ellu satub ikkagi üks paha poiss ka, üks halb poiss, pätt poiss. Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult armastab Kuraginit. Tulnuks võibolla sellest kõigest kergemini välja, kui Bolkonski mõistnuks, et ta on nii noor, naiiivne ja heas mõttes lihtsameelne, et teistmõttes poleks võimalik üsna egoistliku ja koleda inimesega. Bolkonski ei oska andestada, see ei oska ka armastada. Natasa avastab, kes tegelikult on Kuragin, kui teed Bolkonskiga lahku läinud, siis Natasa meheks saab hoopis Bezauhhov. Kangelased teel, kes kõige rohkem muutuvad. Need on kaks meest, Bolkonski ja Bezuhhov. Bolkonski on teose alguses sõjaväelane, võtab osa lahingutest Napoleoni vastu Euroopas, ta on väga kõrgilt aristokraatilik, sõdib Napoleoni vastu, aga teistpidi on Napoleoni austaja
100 Vanahegeliaanid taandasid kõik religioossetele kujutlustele, mis valitsevad maailma. Noorhegeliaanid (Bruno Bauer, Max Stirner) võitlesid selle vastu, nõudsid: · riigi sekulariseerimist, kuid Marx ütleb, et see ei vabasta inimest vajadusest religiooni järele; · Inimeste olemasoleva teadvuse vahetamist inimliku, kriitilise ja egoistliku teadvuse vastu (see pidi vabastama inimese), kuid Marx ütleb, et see vabastamine ei saa toimuda vaid mõtteliselt või ideeliselt. "Teadvus ei saa iialgi olla midagi muud kui teadlik olemine, inimeste olemine aga on nende reaalne eluprotsess... Mitte teadvus ei määra elu, vaid elu määrab teadvuse." Küsimus ei ole selles, kuidas maailma tõlgendada, vaid mida tuleb teha. Seal, kus töö on jaotatud, on konflikt, järelikult tuleb luua klassivaba ühiskond
annaabi.ee 
