karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka neid, kellele katk oli absoluutselt kontimööda ja kes olukorda nautisid. Samas leidub alati ka neid, keda igasugused elulised muutused muudavad tülpinuks ja ükskõikseks. Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux - teose jutustaja, mis selgub alles raamatu lõpul
Nad olid niivõrd ärahellitatud õukonnas, et nende jaoks ei olnud sobilik tunnistada oma isa, sest ta elas pansionis. Tütred käisid ta juures siis, kui oli järjekordselt raha vaja ning lõpuks viis see selleni, et inimesed hakkasid arvama neist kui lõbutüdrukutest, kes käisid Isa Goriot juures. Teoses ,,Isa Goriot" on väga hästi toodud välja suhtlusmoment Isa Goriot ja tema tütarde vahel. See on täiesti tüüpiline näide egoistlikkuse tipust, kus kasutatakse inimene ära ja seejärel visatakse nurka. Siinkohal ei ole mingiks mõjutavaks faktoriks see, kas ärakasutatav on isa, ema, sõber, võõras ... Raha ajaloost - Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus elasid ja toitusid inimesed sellest, mida neil õnnestus metsast ja põllult hankida. Seega oli toiduks ja eluks vajalike vahendute valik suhteliselt ühekülgne. Ühtede väärtuste ülejääk ja
kuulab, on väga raske oma kõnevõimetust taastada. Kõnelemise ehk raviprotsessi käigus õpitakse kõnelemisoskust, mis ongi patsiendi tervenemine. 8) Vastastikune mõistmine tekib vaid seal, kus seda otsitakse ja eeldatakse, st mõlemad jutukaaslased peavad seda otsima ning pingutama selle leidmise nimel. Vastastikune mõistmine pole võimalik, kui seda ei looda, kuna inimesele on omane teise mittekuulmine. Inimene peab oma huvid ja egoistlikkuse ohvriks tooma, et tekkiks teineteisemõistmine ning selleks peab olema valmis ehk seda lootma. Kui ühist keelt pole, kuulab inimene üksnes enda mõtteid, mitte aga teist, ning kui ühine keel tekib, ollakse suutelised kõnelema iseendast, sest jutukaaslaste vahel tekib omapärane usaldusside, ühtekuuluvus inimene ei karda enam, et teda mõistetakse valesti.
teada enda armukese, d'Ajuda-Pinto abiellumisest ja on muserdatud. ,,seltskonda". Mõne aja jooksul kujuneski Rastignaci elu mõtteks just 8. Mme de Beauséant räägib Rastignacile isa Goriot' rahaahnetest siiski barbaarne olelusvõitlus. Inimesed ei tundnud häbi oma tütardest ja õpetab seltskonnas käituma. egoistlikkuse tõttu ning kasutasid ükskõik, mis võtteid, et ainult edu 9. Eugéne laseb perekonnal talle oma viimased säästud saata. saavutada ning materiaalseid hüvesid nautida. 10. Vautrin mõtleb välja plaani, kuidas Rastignac abielluks Victrine'iga Isaarmastus ilma vastuarmastuseta isa Goriot oli ohverdanud ning, tappes tüdruku venna, kuuluks 3 mln pärandust noorpaarile. oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata 11
annaabi.ee 
