Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Ego on inimese teadliku Mina keskus, sellest oleneb ka, kuidas inimene ennast sõnastab ja mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud.
Ego mehhanismid on taju,mõtlemine,mälu,tundmine,tahe,tema roll on olla vahendaja Idi,reaalsuse ja Superego vahel.Superego on samuti arenenud Idist ja esindab reegleid,norme,väärtusi,mille omandab indiviid sotsialiseerumise käigus;koosneb südametunnistusest ja ideaalsest minast.
Ego - staadiumid: Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. Lapse staadiumisse kuuluvad meie mitmesugused mälestused ja kogemused lapsepõlvest ja me oleme võimelised neid tänapäeval uuesti kogema.
Egoismi - eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast (“Pärast meid tulgu või veeuputus”). Enamiku inimeste jaoks on aga vaistlikult selge, et meil on kohustusi tuleviku inimeste ees, ehkki nad ei saa meile samaga vastata.
Ego kaitsemehhanismide – esmajoones tõelisust moonutavate kaitsete – kõvalejätmine Metapataloogia Kui metaväärtusi taotlevad kõrgemad vajadused on alla surutud või jäävad krooniliselt rahuldamata, tekib psüühiline bäiritus, millel on iseloomulik sümptomaatika.
Ego - koolitus.ee/artiklid_stress.html) Erich Fromm oma raamatus „ Inimese destruktiivne anatoomia“ liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus.
Ego tähendab reaalsust, mõningal määral ka ratsionaalsust ja aru. Ometi ei ole Egol organismi ja Id rahulolevana hoidmine lihtne, sest maailmas on olemas takistused. Teisest küljest jälle tuleb vahest ette objekte, mis eesmärkidele kaassa aitavad.
Ego - ja sooritusorientatsiooniga õpilased tunnevad muret , kuidas näevad neid teised ja kas nad peavad neid võimekaks st otsustama oma võimete üle ja hindama neid ülemäära väliselt jälgitavate ja sotsiaalselt võrreldavate saavutuste põhjal.
Ego - staadiumid Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid. See tähendab et aegajalt võime me käituda nagu laps, võime käituda täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni.
Ego - mina (hakkab tekkima, vahendab reaalsust ja alateadvust) tajuda, suhelda, tõlgendada adekvaatselt. Inimene identifitseerib end EGO-ga. EGO reguleerib kohanemist, suhtleb välismaailmaga. Üritab olla moraalne.
Egoismi - eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast (“Pärast meid tulgu või veeuputus”). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede
Egoismi paradoks - siit tekib küsimus, et kas egoistil on sõpru, kas ta suudab sõbruneda?? Egoist on omakasupüüdlik, kuid „ Armastus ei otsi omakasu“. Ülim hüve elus on õnn, õnn on sõpruse ja armastusega kaasnev.
Ego – personaalne teadvus – pole nii oluline kui ise, sest isel on olulised ülesanded, nimelt peab ise hoidma tasakaalu: a. Ego ja isikliku alateadvuse vahel b. Ego ja kollektiivse alateadvuse vahel.
Ego ülesanne on tasakaalustada kahte poolt (seda, mis ühiskonnas tuleb ja seda, mis on kaasasündinud). Nii palju kui ühele poole tasakaal on kaldu, siis on tegemist mingisuguse neuroosi või häirega isiksuses.
Ego - identification with things creates attachment to things, obsession with things, which in turn creates our consumer society and economic structures where the only measure of progress is always more.
Ego – on teadvuse tsentrum, mis loob inimese teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida.
Ego ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud.
Egoism on see, mis takistab meil olla vabad nendest eelnevalt mainitud konseptsioonidest ning eelkõige iseenda ja ka teiste ees. Liigne püüd end kellegagi siduda lämmatab mõlema poole hinge.
Ego on ühiskondliku elu reegleid arvestav ―mina ‖. See tasand ohjeldab ja suunab eelmise tasandi vajadusi, püüdes neid viia kooskõlla reaalselt kujunenud situatsioonidega.
Ego - koolitus.ee/artiklid_stress.html) Kehtestav käitumine on toimimisviis, kus teistega arvestatakse, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest.
Ego - isiksuse psüühiline mina (mõtlemine, täitevvõim) juhindub reaalsuse printsiibist; ülesanne on indiviidi alal hoida, hoolitseda soo jätkamise eest.
Ego - generated emotions are derived from the mind's identification with external factors which are of course, all unstable and liable to change at any moment.
Ego ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees.
Ego – “mina”. Id – vanemates tõlgetes tähenab see “tema” (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub “miski” (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
