X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt
2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Teistele retseptoritele ta mõju ei avalda. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: · membraanretseptorid - need paiknevad efektorraku membraani pinnal · raku sisesed ehk intraselluraalretseptor (tsütoplasma retseptor; tuuma retseptorid) Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon
ilma sünapsita. 4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga.
4. Autokriinne- vabanenud hormooni toime samale rakule, millest ta vabanes. Liigub autoretseptori kaudu tagasi. Sellega reguleeritakse näärmeraku aktiivsust ning kui on küllalt hormooni väljutatud, hakkab hormoon ise pidurdama- negatiive tagasiside. Üks ja sama hormoon võib samaaegselt olla nii endo- kui autokriinne, või para- ja autokriinne. Kuidas hormoon efektorrakule mõju avaldab? Kuidas toimib efektorrakule: Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga.
hepatiit, primaarne biliaarne tsirroos, skleroseeriv kolangiit) pikaajalised maksahaigused. Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad
sünergistlikke efekte. Pankrease näärmerakul on tõestatud ensüümide sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat
Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor. Retseptorid jagunevad kahte suurde rühma: 1. MEMBRAANRETSEPTORID paiknevad efektorraku membraani pinnal. 2. RAKUSISESED e INTRATSELLULAARSED RETSEPTORID kaks alarühma: a) tsütoplasma retseptorid ja b) tuumaretseptorid. Nende kaudu toimivad näiteks steroidhormoonid, need on need hormoonid, mille lähteaineks on kolesterool. Steroidhormoonid on nt
annaabi.ee 
