Retikulaarformatsiooni funktsioonid. Kesknärvisüsteemi vaatlemisel võib eristada selles kahte põhilist osa külgmiselt ja välimiselt asuvat spetsiifilist ning keskel paiknevat mittespetsiifilist osa. Need erinevad teineteisest ehituse ja funktsionaalsete iseärasuste poolest. Spetsiifilise osa moodustavad kõik närvikeskused ja närviteed, mis juhivad kindlaid aferentseid impulsse keha mitmesugustelt retseptoritelt närvikeskustesse ning efektoorseid impulsse töötavatele organitele. Selle süsteemi kaudu juhitakse spetsiifilisi tundesignaale lihaste, liigeste, puute-, kuulmis-, nägemist- jt retseptoreid. Vastuseks saadetakse eferentsed impulsid täidesaatvatele organitele lihastele ja näärmetele spetsiifiliste alanevate juhteteede kaudu. Nii juhitakse perifeerias kindlaid funktsioone, skeletilihste tegevust, soonte valendiku muutmist, näärmete talitlust jne. Spetsiifilise süsteemi talitlus väljendub
organismi käitumisprogrammi muutmisele. Operantne tingitud refleks – tingitud refleksi erivorm, kasutatakse ühe võimalusena loomadega suhtlemisel. See kujutab endast sisuliselt katseloomal või linnul tingitud refleksi väljakujundamist, millest saab omapärane suhtluskeel. Katseloomal kujundatakse mingile kindlale ärritajale välja motoorne tingitud refleks. Refleksi osatähtsus motoorses talitluses . Sensoorseid, neuronaalseid ja efektoorseid komponente, mis refleksi puhul üksteise järel aktiveeruvad, nimetatakse refleksikaareks. Refleksikeskuseks nimetatakse sellist kesknärvisüsteemi kohta, kus on palju refleksikaarega seotud olulisi sünapse ja närvirakkude soomaosi. Kõik sensorid oslaevad ühtedes või teistes refleksides ja sellele vastavalt on nende aferentsed kiud antud refleksikaare aferentseks teeks. Afaretnsed närvikiud toovad infot refleksikeskusesse. Eferentseks teeks on kas motoorsed aksonid või autonoomse
annaabi.ee 
