2 d t 70 2 3 d t 90 2 *) Keerukamate juhtude puhul vt EVS-EN 1993-1-1 tabel 5.2. Teras 1 18 3.2 Ristlõikeklassi 4 efektiivristlõige Kuna 4. ristlõikeklassi elementide kohalik stabiilsus ei ole tagatud, kasutatakse efektiivristlõiget (vt joon 3.1 ja 3.2), kus väljamõlkunud osad jäetakse ristlõikest välja. Efektiivpindala Aeff leidmisel oletatakse, et ristlõikes mõjuvad ainult tsentrilisest survest tingitud pinged; efektiivse vastupanumomendi Weff leidmisel, et ristlõikes mõjuvad ainult paindepinged. Ebasümmeetrilistel ristlõigetel ei lange efektiivristlõike Aeff raskuskese kokku brutoristlõike A raskuskeskmega. Raskuskeskme selline siire eN tekitab ristlõikesse täiendava paindemomendi, mis tuleb arvutustes võtta arvesse. Sümmeetrilistel ristlõigetel seda probleemi ei teki.
w Jäikusribi stabiilsust kontrollitakse seina tasandi ristsuunas (arvutatakse kui surutud varrast). Nõtkeklassiks võetakse ,,c". Kui ribi on kinnitatud mõlemast otsast vööde külge, võetakse nõtkepikkuseks 0.75hw; kui kinnitus on vaid ühest otsast, võib nõtkepikkuseks võtta seina kõrguse hw. Ühepoolsetel ribidel tuleb ekstsentrilisus e võtta arvesse. Jäikusribi stabiilsuskontrollil loetakse efektiivpindala hulka kummalgi pool ribi osa seinast laiusega 15 t Jäikusribi efektiivpindala (kahe- ja ühepoolne ribi) Seina jäikusribi efektiivristlõike inertsimoment peab rahuldama järgmisi tingimusi: a (h w t w )3 - kui < 2, siis I st 1.5 hw a2 a
määratakse kandevõime seosest Rd = A′[(2 + π )cu bc scic + q ] ( 4.1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe efektiivväärtused ϕ′ ja c′) Rd = A′(c′N cbc scic + q′N qbq sqiq + 0,5γ ′B′Nγ bγ sγ iγ ) ( 4.2) Valemites 4.1 ja 4.2 on kasutatud järgmisi tähiseid. a) Geomeetrilised suurused: A′ - vundamendi talla efektiivpindala, A′ = L′B′; L′ - talla efektiivpikkus, L′ = L − 2eL; B′ – talla efektiivlaius, B′ = B − 2eB; L – talla tegelik pikkus; B – talla tegelik laius; eL ja eB – vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; 9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused:
-- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, Aef -- seina ristlõike efektiivpindala, al -- toetuspikkus, E -- elastsusmoodul, e -- ekstsentrilisus, ea -- juhuslik ekstsentrilisus, ehi -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina alumisel või ülemisel serval, ehm -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 8 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
annaabi.ee 
