· 20,4) = 778,1 kN/m > V = 451,8 kN/m Kandevõime on tagatud! Kuna tugevama liivpinnase, mille paksus talla all on talla laiusest väiksem,all asub nõrgem möllpinnas, tuleb kontrollida ka nõrgema pinnase mõju kandevõimele. Rk = R2 + h[(1,5c'+(h 1h' + 2d 1d ) Ks tan 1 ] - h 1h' B' R2 kandevõime juhul kui taldmik toetuks nõrgemale kihile h talla ja nõrgema kihi vahele jääva kihi paksus d- vundamendi süvis B' talla efektiivlaius 1d' ja 1h' pinnase keskmine mahukaal vastavalt d ja h ulatuses Ks lõiketegur R2 = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 4,30 + 13,5 · 6,07 + 3,13 · 11,9) = 511,,6 kN/m > V = 451,8 kN/m h[(1,5c'+(h 1h' + 2d 1d ) Ks tan 1 ]= =0,25[1,5x1,88+(0,25 · 15,9 +2 · 0,6 · 15,9) 1,3 · tan 24,8º] =4,16 kN/m h 1h' B'=9,75 kN/m Rk =511,6+4,16-9,75=506,0 kN/m > V = 451,8 kN/m Kandevõime on tagatud. 2.2. Raskemini koormatud sisesein( sein teljel 3 või 5 )
t - plaadi paksus; cr - elastsusteooria kohane kriitiline mõlkepinge. Konsoolsete ristlõikeelementide (nagu I-profiili vööde) puhul püütakse 4. ristlõikeklassi vältida, kuna seal arvatakse ebaefektiivne osa elemendi servast maha. Teras 1 20 Tabel 3.2 Kahelt servalt toetatud plaadi efektiivlaius (EVS-EN 1993-1-5 tabel 4.1) Pingejaotus (surve loetakse positiivseks) Efektiivlaius beff = 1: beff = b ; be1 = be2 = 0,5beff 1 > 0: beff = b ;
1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe efektiivväärtused ϕ′ ja c′) Rd = A′(c′N cbc scic + q′N qbq sqiq + 0,5γ ′B′Nγ bγ sγ iγ ) ( 4.2) Valemites 4.1 ja 4.2 on kasutatud järgmisi tähiseid. a) Geomeetrilised suurused: A′ - vundamendi talla efektiivpindala, A′ = L′B′; L′ - talla efektiivpikkus, L′ = L − 2eL; B′ – talla efektiivlaius, B′ = B − 2eB; L – talla tegelik pikkus; B – talla tegelik laius; eL ja eB – vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; 9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused: γ′ – tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ′1 – tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal;
a -- geomeetrilise suuruse ebatäpsus, F -- koormuse osavarutegur, E -- koormustulem (konstruktsiooni sisemine reageering koormusele), (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: As -- armatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, 28. Väikeplokkehitused (vasta järgmistele punktidele)-plokkide liigid, materjal Plokkide liigid, materjal Väikeplokkehitus on muutunud väga levinud ehitusviisiks. Töötootlikus on suur ja ehitusele ei ole vaja suurtõstevõimega tõstemasinaid. Plokkidele esitatav põhinõue on see, et plokki peab tõstma ja paigaldama üks tööline. Plokkide valmistamisel on mindud kahte teed - mahumassi vähendamisele
s -- armatuurterase osavarutegur, uk -- armatuuri normatiivne suhteline pikenemine maksimaalse tõmbepinge puhul, Am -- müüritise ristlõikepindala, As -- armatuuri ristlõikepindala, Asl -- pikiarmatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bc -- elemendi survetsooni laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, fbo -- armatuurvarda ankurdusnakketugevus, fbok -- armatuurvarda normatiivne ankurdusnakketugevus, fc -- täitebetooni survetugevus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, fck -- täitebetooni normsurvetugevus, fcv -- täitebetooni nihketugevus, fcvk -- täitebetooni või müüritise normnihketugevus, fp -- pingearmatuuri tõmbetugevus, Fs -- arvutuslik tõmbejõud armatuurvardas,
koosneb hõõrdejõust ja nidususe ületamiseks vajalikust jõust. Vertikaalselt koormatud ristkülikulise vundamendi korral saab dreenitud tingimustel kandevõime määrata valemiga: Rk = R2 + h(B´+ L´)(1,5c´1+ (h´1h + 2d´1d)Kstan ´) - ´1hhB´L´, kus R2 on kandevõime juhul, kui vundament oleks rajatud alumisele kihile, h - talla ja nõrga kihi vahele jääva kihi paksus, d - vundamendi süvis, B´ ja L´ - vastavalt talla efektiivlaius ja -pikkus, 1h ja 1d - pinnase keskmine mahukaal vastavalt h ja d ulatuses, Ks - lõiketegur. Lõiketeguri suurus sõltub ülemise ja alumise kihi kandevõimest. Ks ligikaudse väärtuse saab leida olenevalt ülemise kihi sisehõõrdenurgast Eeltoodud valemis arvestab esimene liige alumise kihi tugevust, teine liige ülemise kihi lõikest tingitud kandevõimet ja kolmas liige talla ja nõrga kihi vahele jääva pinnase omakaalust tingitud lisakoormust.
Risti seinaga 0,1L 25hf Orienteeritud laastplaat 0,15L 25hf Laast- või kiudplaat juhusliku kiudude orientatsiooniga 0,2L 30hf Kui täpsemat mõlkumiskontrolli ei tehta, siis ei tohi vöö vaba laiust (ribidevahelist kaugust) võtta suuremana kui kahekordne mõlkumisest määratud efektiivlaius. Puidupõhjaliste paneelide puhul tuleks I-kujulise ristlõikega talade lõikes 1-1 kontrollida, kas fv ,90 ,d korral b w > 8h f τ mean ,d = 0 ,8 f 8h f korral b w > 8h f v ,90 ,d b w
annaabi.ee 
