Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Nimeta vettpidavad setted? Vettpidavad setted on savid ja liivad. Vettpidavate setete leviku alal (savid, liivad) on vee infiltratsioon väike. Mis on efektiivdiameeter? Efektiivdiameeter on selline lõimiskõveralt määratav läbimõõt, millest väiksemaid pinnaseosakesi on vastav protsent. Mis on pais ja ülevool? Pais on enamasti inimese ehitatud vesiehitis, mille eesmärk on kas veevoolu tõkestada või selle taha vett paisutada (tekitada veehoidla). Üldjuhul paikneb pais veekoguga (tavaliselt jõega) risti. Ülevool on tõke sängis, millest vesi üle või läbi voolab. Tõkke võib moodustada lävi või külgkitsend
empiiriliste seoste abil lähtudes pinnase lihtsamalt määratavatest omaduste näitarvudest. Üks lihtsamaid ja tuntumaid on Hasen'i valem, mis seob filtratsioonimooduli suurused pinnase efektiivdiameetriga 2 k = Cd10 , (3.6) kus C on tegur, mille suurus sõltub k ja d10 dimensioonidest. Kui efektiivdiameeter d10 on millimeetrites ja k cm/s, siis C=1÷1,5. Hasen'i valem annab rahuldavaid tulemusi kohevate vi kesktihedate puhaste, ilma tolmu ja savilisanditeta liivade puhul. Seos ei arvesta liiva tihedust ega lõimise ebaühtlust. Casagrande on andnud lihtsa seose liivade tiheduse arvestamiseks k = 1,4 e 2 k 0,85 (3.7) kus k0,85 on filtratsioonimoodul, kui poorsustegur e = 0,85 ja e on uuritava pinnase poorsustegur.
Ajaühiku jooksul läbib molekul tee , mille pikkus on arvuliselt võrdne molekulide keskmise kiirusega v . Kui ta ajaühikus põrkab keskmiselt korda, siis vaba tee keskmine pikkus = v/. Teinud asenduse valemis = v/, saame vaba tee keskmise pikkuse =1/2*d2n. Asendanud molekuli efektiivdia-meetri d efektiivlõike kaudu, saame: =1/2*n. Et jäädaval temp. on n võrdeline rõhuga p, siis on vaba tee keskmine pikkus pöörd-võrdeline rõhuga: 1/p. Molekulide efektiivdiameeter, väheneb temp. tõustes, seepärast kasvab vaba tee keskmine pikkus. Vaba tee pikkuse sõltuvuse temp.-st T määrab Sutherlandi valem: =*T/T+C. §68. Ülekandenähtused: soojusjuhtivus, difusioon, sisehõõre. Kui gaasi voolamise kiirus u muutub kihist kihti, siis mõjub kahe naaberkihi piiril sisehõõrdejõud, mille suuruse määrab empiiriline valem: f= du/dz*S, kus on viskoossus- ehk sisehõõrdetegur, du/dz- kiiruse gradient, s.o
50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi, järvelubi. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Lõimisanalüüsi tulemused esitatakse graafikutena või tabelites. Mõisted: sõelkõveralt osakeste läbimõõdud. d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus 2. Veejuhtivuse hindamine, sufosiooniohu hindamine 3. Filtri valik 4. Toru ummistumise hindamine Näiteks, kui: Siis pinnaseosakesed ei lähe dreenitoru avast (S pilu laius; D augu läbimõõt) läbi. 2)Pinnase mehaanilised ja hüdrofüüsikalised omadused (mahumass, poorsus, niiskus, veejuhtivus) Eritihedus e
lihtsamalt määratavatest omaduste näitarvudest. Üks lihtsamaid ja tuntumaid on Hasen'i valem, mis seob filtratsioonimooduli suurused pinnase efektiivdiameetriga 2 k = Cd10 , (3.6) kus C on tegur, mille suurus sõltub k ja d10 dimensioonidest. Kui efektiivdiameeter d10 on millimeetrites ja k cm/s, siis C=1÷1,5. Hasen'i valem annab rahuldavaid tulemusi kohevate vi kesktihedate puhaste, ilma tolmu ja savilisanditeta liivade puhul. Seos ei arvesta liiva tihedust ega lõimise ebaühtlust. Casagrande on andnud lihtsa seose liivade tiheduse arvestamiseks k = 1,4 e 2 k 0,85 (3.7)
annaabi.ee 
