Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi
vooruseks pidada.
·Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist.
·Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid.
Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu
rahulolematusele reelgipõhiste eetikasüsteemidele. Alates 1958. Aastast on filosoofid
nagu E. Ancombe, P. Foot, B.Mayo jne väljendanud pettumust moodsa
eetikatraditsiooni põhivoolu väljavaadetes ning kaitsnud mõtet, et tuleks pöörduda
tagasi voorustepõhise teooria juurde. Reeglipõhiste eetikasüsteemide vastu on esitatud
neli konkreetset kriitikat : 1. Nendes süsteemides puudub motivatsiooniline
komponent; 2. Nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; 3. Nad ei võta
küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet ja 4. Nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi
ja ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti