printsiibieetikate suhtes. vähe tähelepanu pööratud. Inglise filosoof G.E.M. Anscombe (1958) 1991. a-l täheldatakse, et see on võrdväärne kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset rivaal moodsatele eetikateooriatele. moraalifilosoofiat, mille keskmes on 1994. a-l on vooruseetika tunnistatud moraalisaduse mõiste, aga puudub moraalifilosoofia juhtivaks suunaks. seaduseandja. Selle asemel, et rääkida
Jaotatakse kolmel viisil: - subjektivistlikud ja objektivistlikud (isiklik arvamus ja ebaisiklik, erapooletu arvamus) - naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud (emotivism - teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne) - motivatiivsed (põhjendus) , deontoloogilised (kohustus) ja konsekventalistlikud (järjekindlus) Nüüdisaja eetikateooriatele on iseloomulik see, et nad on seotud keeleanalüüsiga, keelelised otsused on aluseks kõlbeliste otsuste sõnastamisel. Kutse-eetika Kutse-eetika põhimõistete hulka kuuluvad need eetika üldmõisted, mis kohandatavad kõigile tähtsatele kutsetegevuse liikidele. Professionaalne eetika kohandav eetikaprintsiipe ja - norme mingi elukutse tarvis, olles ise kõlbelise kultuuri tähtis osa. PROFESSIONAALNE KOHUS on mõiste, milles fikseeritakse elukutse tähtsamad tööalased
Eetikavaldkonnad on liiga palju teoreetilisi arutelusid ja disskusioone mis tulevikus pole meile kasulik, seega eetika kontrollimise, analüüsimise ja hindamise kvalittet pole veel tasemel. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele Kantiaanlusega, mis on nime saanud saksa filosoof Immanuel Kanti järgi, viidatakse esimest tüüpi eetikateooriatele; konsekventsialismiga, mis on nime saanud ingliskeelsest sõnast consequence (tagajärg), Kant leidis, et teo olemuse alusel hinnangu andmiseks peaksime vaatlema kavatsusi (mida tegija taotleb) ja tegutsemisaluseid (miks ta seda taotleb) ehk teo maksiimi ning küsima: kas see maksiim võiks kehtida üleüldise seadusena Transparency International, Korruptsioonivaba Eesti 2012. "Korruptsioonivastase võimekuse uuring: Eesti" Lugeda: lk. 9- 18, 235-239: http://transparency
Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti inimeseks peaksin ma saama?" See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks
Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?” Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks
moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraalisaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. Kaasaegne vooruseetika · 1988. a-l kirjutati teisigi artikleid, kus kurdeti selle üle, et vooruseetikale on väga vähe tähelepanu pööratud. · 1991. a-l täheldatakse, et see on võrdväärne rivaal moodsatele eetikateooriatele. · 1994. a-l on vooruseetika tunnistatud moraalifilosoofia juhtivaks suunaks. · Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse Voorusteooria peaks ütlema: · Mis on voorus? · Missugused iseloomuomadused on voorused? · Millest need voorused koosnevad? · Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada? · Kas kõigile inimestele on tähtsad samad voorused või erinevad need inimeseti,
annaabi.ee 
