ÕE EETIKA KOODEKS Õe eetika koodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. Iga õde peab tegutsema nii, et ta oma tegevusega: - arvestab kliendi/patsiendi huve - teenib ühiskonna huve - õigustab rahva lootust ja usaldust - tõstab ja hoiab ülal oma elukutse mainet. I ÕE TEGEVUSE EETILINE KÄSITLUS Õe põhitegevus ja vastutus sisaldavad neli peamist aspekti: - tervise edendamine ja säilitamine - haiguste ennetamine - tervise taastamine - vaevuste ja kannatuste leevendamine. Kogu maailmas on õe töö vajalikkus tähtsustatud. Õe tegevusele on iseloomulik inimese elu, tema väärikuse ja õiguste austamine. Õe töö ei sõltu abistatava rahvusest, rassist ega usust, ei nahavärvusest, vanusest ega soost, ei poliitilisest ega sotsiaalsest seisusest. Koos teiste tervishoiu- ja sotsiaalalatöötajatega rakendab õde oma ametnikualaseid teadmisi ja oskusi üksikisik...
Tollest ajajärgust alates on meie keel palju muutusi läbi teinud. Keele arengut suunavad nii välimised kui sisemised tegurid – maailmas toimuvad muutused tingivad ja eeldavad, et ka keel muutuks. Keelt ohustavad probleemid ja asjaolud on läbi aegade olnud ikka ja jälle enamvähem samad, ainsana on muutunud nende vorm. Viimastel aastakümnetel on aina suuremaks probleemiks muutunud släng. Ka see on eksisteerinud aegade algusest peale, kuid läbi ajaloo on käitumis- ja eetikareeglid olnud alati tambina peal ning släng ei ole pääsenud võimule. Tänapäeval arvavad inimesed, et kõik peaks olema vabam, igaüks tehku, mis ise tahab, tihtilugu eetikareeglid üldse puuduvad, niisiis, kasutatakse ka keelt vabamalt. Vanasti tekkisisd keelde uued sõnad sellepärast, et lihtsalt ei olnud asjale eestikeelset vastet, tänapäeval arvab aga teatud klass rahvast, et oma jutu hulka suure hulga võõrkeelsete sõnade sidumine muudab nad kuidagiviisi populaarsemasks, justkui
Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on korrektse uudise tegemise reeglid(objektiivsus, tasakaalustatus) ja teine osa on sellised, mis otseselt lugudes ei kajastu(ajakirjaniku käitumisreeglid). Teisalt erinevad eetikareeglid nende poolt kaetava ala laiuse poolest. Osa reegleid kehtivad tekstides, osa töötab kitsamates valdkondades. Suur osa reeglitest on olulised majandusuudistes(korruptsioon, varjatud reklaami vältimine, süütuse tagamine). Teine osa tuleb mängu siis, kui loos on konflikt ja on vaja säilitada erapooletus. Ka on põhimõtted siis, kui ajakirjanik toob meediasse kaitsetud inimesed ja osa tegeleb privaatse info reguleerimisega. Olemas on veel ajakirjaniku isiklikud eetikaprobleemid.
Seltsi Liidu eetikakoodeks Suhtlemistreenerite kutse-eetika koodeks Ühingu eetikakoodeks Eesti kohtuniku Eesti Õlletootjate Liidu Eesti teadlaste eetikakoodeks eetikakoodeks eetikakoodeks Eesti kohtutäiturite Finantsinspektsiooni EETEL-i eetikakoodeks ametnike eetikakoodeks liikmesfirmade eetikareeglid Eesti Konsulentide Maxit Estonia ESTKO AS Ühingu liikme tegevuspoliitika põhimõtted eetikakoodeks Eesti Konsultantide Nefab Eesti AS'i Füsioterapeutide Assotsiatsiooni (EKA) eetikakoodeks eetikakoodeks liikme eetikakoodeks Eesti Loomaarsti Otsingumootori Hea kodaniku eetikakoodeks optimeerimise põhimõtted eetikakoodeks
puudub vastav haridus. Eetika ja moraal filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged? Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse teadlikult põhjustanud? Truudus, armukadedus, abielu kestvus? Homoseksuaalsus? jne ELU OMADUSED Kersti Veskimets MIS ON ELU? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel. VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU. · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu.
puudub vastav haridus. Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon on seletatavad suurel määral evolutsiooniliselt (geneetiliselt). Eetika peab saama funktsionaalseks nii poliitikas kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s. valgustusfilosoofidel! Näited kiiret lahendust vajavatest probleemidest (takistavad vaid teaduslikult põhjendamata eetikareeglid). Humaansus? Eutanaasia? Elujõuetud beebid, lootusetud haiged? Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse teadlikult põhjustanud? Truudus, armukadedus, abielu kestvus? Homoseksuaalsus? jne ELU OMADUSED Kersti Veskimets MIS ON ELU? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. • Valgud töötavad selle nimel. VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU. • Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu.
Võimalus, et insener Smithi soov saada igal juhul oma tasu kätte paneks ta minema liigsetele kompromissidele ning sellega toote kvaliteedi halvenemisele, on tõepoolest välistatud tööandja poolse kontrolliga. Kuna ettevõte on huvitatud eelkõige konkurentsivõimelise toote loomisest, instrueeritakse insener Smithi kindlasti selles suunas ning välistatakse tema puhtalt isiklikule kasule suunatud tegevus. Kokkuvõtteks Leian, et inseneride ette seatavad eetikareeglid, moraalinormid ei tohiks ühelt poolt saada taksistuseks inseneride loomingulisele tegevusvabadusele. On selge, et tingimused reaalses maailmas muutuvad kiiremini kui õigusnormid ning seadusandlus omab muutumisel alati teatud inertsi. See ei tohiks aga viia loomingulisuse ning arengu pidurdamisele. Teisalt on insenerikutse väga vastutusrikas ning seotud paljude inimeste heaoluga, mistõttu peaks inseneride isiklik moraalitunne ning austus ühiskondlike
· Geneetilised sekkumised · Doonorlus ja siirdamine · Kunstlik viljastamine ja abort · Elustamine · Passiivne ja aktiivne eutanaasia · Õigus elule kelle otsus? Bioeetika väärtused algselt · Inimelu väärikus · Inimese autonoomia · Inimese teadlik nõusolek teda puudutavates asjades · Inimesele kasulik, head tegemine · Inimesele kahju vältimine · Õiglus inimeste vahel · Inimarmastus Osalt modernistliku maailmavaate eetikareeglid Postmodernistlik tänapäevane maailm Modernistliku alusega bioeetika, mis põhineb reeglitel ja normidel, käskudel ja keeldudel vastandub mõnes osas postmodernistliku ühiskonnaga, mis .... .... eeldab isikuvabadust ja sellega kaasuvat moraalsust ja kõlbelisust, mitte reegleid. Eeldus on, et inimene ongi moraalne ja ei ole vaja piiravaid ja reguleerivaid käske Postmodernistlikud bioeetilised voorused
• Peab hankima võimalikult avalikku, tsiteeritavat infot. • Allikas peab ise info kasutamise piirid välja pakkuma ja seda enne vastava info andmist. Peale rääkimist kuulub see info ajakirjanikule. Eriti kehtib see avalike elu tegelaste suhtes. Kaitsetute ja tavaliste inimeste puhul tuleks kontrollida, kas nad saavad aru tingimustest. • Kui ajakirjanik lepib allika piirangutega, siis peab ka lubadust pidama. Infopiirangud on praktilised eetikareeglid. Ajakirjanik võib nii usalduse kaotada. • Reporter ei tohi ise allikaid peita ja peab kasutama infopiiranguid. Tavaliselt tõstetakse info autoriteeti sellega, et viidatakse avalikult ebaolulisele allikale anonüümselt, püüdes tõsta sellega tsitaadi autoriteeti. VAATLUS JA TÖÖ KIRJALIKE ALLIKATEGA Allikalt infot saamiseks on kolm viisi: reporteri enda vaatlus, lugemine ja intervjuud. Vaatlus
Ajakirjanikud eralduvad teistest elukutsetest kui omaette grupp tunnetatakse professionaalset identiteeti. Kerkib küsimus, keda võib nimetada ajakirjanikuks. Ilmuvad erialase pädevuse, hariduse ja ametioskuste nõudmised. Eestis eriti selgelt 1930. aastail. -Professionaalselt kontrollitav ajakirjandus: elukutset esindav organisatsioon on küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. * Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus sõnavabadus e demokraatia. 11. Totalitaarse süsteemi alt vabanemine: püüdke võrrelda ajakirjanike kutsetruudust (ametisse püsima jäämist) 1990. aastate alguses 1940
· keskkonna planeerimine · · leping iseendaga · · modelleerimisteraapia Ühise joonena rõhutavad kõik insenerieetika koodeksid ja normdokumendid inseneri teatud kohustusi. 1. KOHUSTUSED ÜHISKONNA EES: 2. KOHUSTUSED TÖÖANDJA EES: 3. KOHUSTUSED KLIENTIDE EES: 4. KOHUSTUSED KOLLEEGIDE EES: 5. KOHUSTUSED ALLUVATE EES: 6. KOHUSTUSED INSENERIKUTSE EES: 7. KOHUSTUSED ISEENDA EES: Üldised eetikareeglid! ( Eetika filosoofia osa, mille käsitlusaine on moraal kui ühiskonna teadvuse osa ja ühiskonna elukorralduse olulisi lähtealuseid) 25 Juhtumeid analüüsimiseks EETILISE KONFLIKTI LAHENDAMISE JUHEND 1. UURIDA JUHTUMIT JURIIDILISEST KÜLJEST 2. VÕRRELDA JUHTUMIT VÕIMALIKE ABIJUHISTEGA 3. LEIDA JUHTUMILE SOBIVAD EETILISED PRINTSIIBID 4
imemuinasjuttude lolli (kuid heasüdamliku) noorima venna omalaadne kõverpeegelpilt. Rumalusnaljandid. Kavala tegelase vastasmängija ei olegi õieti silmapaistvalt rumal, vaid lihtsalt ebapiisavalt tark. Teda karistatakse petmise, varguse vm. kavalusakti läbi selle eest, et ta on mingis muus mõttes paha (kuri, ihne, laisk vm.), tihti lihtsalt selle eest, et ta kuulub vihatavasse sotsiaalsesse ülakihti, mille suhtes naturaalsed eetikareeglid ei kehti. Naljandite seas on aga ka rühm 7 selliseid, kus rumalus avaldab end tõesti äärmuslikul, kondenseeritud kujul ega vaja selleks kõrvalist abi. Suur osa sedalaadi motiive on koondatud nn. kilplasnaljandite rühma (AT 1200 1349). Kilplane, mis tähendab eesti tavakeeles lollpead, eriti tühja tööd tegevat lolli, pärineb algselt Kreutzwaldi kilplaste-raamatust, kus ta on omakorda mugandus saksa terminist Schildbürger.
puhastele ning süütutele ehk teisisõnu lihasuretavale üksluisele vaimule. Tahetakse uuspaganlust ja hedonismi ning nendest uskudest on pinnale kerkinud palju suurepäraseid indiviide arste, advokaate, õpetajaid, kirjanikke, börsimaaklereid, näitlejaid, meediategelasi. Nad kõik on huvitatud sellest, et see kõigist läbitungiv religioon formaliseeritaks ning jäädvustataks elusuunana. Satanismil ei ole lihtne sulanduda ühiskonda, mida on nii pikalt valitsenud puritaanlikud eetikareeglid. Satanismis pole võltsi ligimesearmastust ja kedagi ei sunnita oma naabrit armastama. Satanism on jõhkralt omakasupüüdlik ja loomalik filosoofia. Ta põhineb usul, et inimesed on pärilikult omakasupüüdlikud ja vägivaldsed loomad, et elu on darwinlik heitlus enamkohastunu ellujäämise nimel ning et maailma valitsevad need, kes selles lõputus võitluses, mis käib igas dzunglis, võitlevad, et võita kaasa arvatud selles urbaniseerunud ühiskonnas
Ajakirjanikud eralduvad teistest elukutsetest kui omaette grupp tunnetatakse professionaalset identiteeti. Kerkib küsimus, keda võib nimetada ajakirjanikuks. Ilmuvad erialase pädevuse, hariduse ja ametioskuste nõudmised. Eestis eriti selgelt 1930. aastail. - Professionaalselt kontrollitav ajakirjandus: elukutset esindav organisatsioon on küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus sõnavabadus e demokraatia. Periodiseeringud on alati üldistavad, kuigi nõuavad konkreetset sisu. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia
annaabi.ee 
