lahendada tekkivaid lahkarvamusi ja algatab diskussioone. Ise pidas Rensis Likert kõige optimaalsemaks viimast juhtimisstiili so osavõtlikku demokraati. Esimene neist (ekspluateeriv autokraat) vastab meie situatsioonile ning Marguse käitumisele. Sellest teooriast järeldades peaks aga juht usaldama oma alluvaid ning osavõtliku demokraadi juhtimises on see usaldus vastastikune. Lisaks võib tuua R. Blake ja J. Mouton nn juhtimisvõrgustiku, millest on kujunenud kõige enam levinud eestvedamismudel. Mudelit on kujutatud skeemil Selle mudeli järgi eristatakse viit eestvedamise tüüpi: 1. juht ei tunne piisavalt huvi ei tootmistulemuste ega inimeste vastu, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale; 2. juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta; 3. juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele, tulemused jäävad tagaplaanile; 4. juht püüab kahe faktori vahel hoida tasakaalu, kuid mõlemat faktorit arvestatakse ebapiisavalt; 5
teadlased on tundnud suurt huvi küsimuse vastu, millest sõltub juhi edukus. Kuni 50ndate aastateni domineerisid eestvedamise uurimisel juhi isiksuseomadustega seotud teooriad. Käitumisteooriaid ja olukorralise eestvedamisega seotud teooriad muutusid valdavaks alates 50ndatest aastatest." (Alas 1997: 86-87) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 9 2.1. Juhtimise võrkmudel ,,Juhtimise võrkmudel (Managerial Grid) on kõige levinum eestvedamismudel. Mudelit kujutab skeem 6.1 Kiire 3. tsoon 5. tsoon 4. tsoon Orientatsioon inimesele 1. tsoon 2. tsoon Aeglane 6 8 10 Madal Kõrge Orientatsioon tegevusele Skeem 6.1 Gridi graafik
Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused Leht 8/19 ja grupi vahelistes suhetes. Algatusega seostus tööalaste suhete esiplaanile seadmine käitumises. Kahe viimatinimetatud teooria põhjal lõid R. Blake ja J. Mouton nn juhtimisvõrgustiku, millest on kujunenud kõige enam levinud eestvedamismudel. Mudelit on kujutatud skeemil 2 (Grid'i graafik). Selle mudeli järgi eristatakse viit eestvedamise tüüpi: 1. juht ei tunne piisavalt huvi ei tootmistulemuste ega inimeste vastu, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale 2. juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta 3. juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele, tulemused jäävad tagaplaanile 4. juht püüab kahe faktori vahel hoida tasakaalu, kuid mõlemat faktorit arvestatakse