Prohveti teiselt poolt on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on ta ametliku võimuga (preestriga) vastuolus. Nad lõhuvad sotsiaalset korda, aga samas nende karisma rutiniseeritakse, millega prohveti usk ametlikustatakse ja vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Paljud religioonid alustavad sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste eestvedajatena, kuid muutuvad lõpuks ise uueks ametlikuks kirikuks. 12. Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196- 197) Uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke(väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatuid(tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Näiteks on inimohverdamiste, nõiatantsude, armulaudade jne mõte aidata inimesi ja gruppe, et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega (loodusõnnetused, kurjus jne). Ometigi on neil ka oma
(s.t hindade alandamine, tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist, suurettevõtete manageride koolitamne. ,,SUURETTEÕTLUS ON KÕIGE VÕIMSAM PROGRESSI MOOTOR" (Schumpter). Peale 1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja neid nähti tehnoloogilise arengu eestvedajatena. Valitsused püüdsid nende tegevust soodustada majanduspoliitiliste meetmete abil. 1960 lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega. Schumacher (1973) ,,Gigantsed organisatsioonid ja suurenenud spetsialiseerumine on kaasa toonud ebaefektiivsuse,
annaabi.ee 
